Kolm maja ja seitse looma
Jutustaja, Jan – SEBASTIAN ; Peeter, Kurg – GERT ; Liisa – Eleanora ; Teele – Elise ; Kodutu – Marie Lee ; Tiit – Jakob ; Tõnu – Ralf ; Liisi – Klara Mi
*KUI JUTUSTAJA RÄÄGIB, TULEVAD KARDINAD ETTE
Oli kord 3 naabermaja- katkises majas elasid kaks last (Tõnu ja Tiit), kanafarmis elas kes-teab-kui-vana Muna-Peeter ja Liisa. Kanamaja kõrval elas kodutu Ülle ning rantšos elasid talumees Jan ja tema kaks tütart Liisi, ja Teele. Ühel vihmasel päeval tahtsid katkise maja ulakad lapsed nalja tegema minna ja kutsusid Jani ning tüdrukud kaasa.
*uksekell heliseb*
TIIT: Kuule, äkki läheks teiste ukse taha tembutama?
LIISI: Isa, kas me võime poistega ühineda?
JAN: Jah, aga vaadake, et te kauaks ei jää!
LIISI:Ei jää, ära muretse isa.
Samal ajal oli Muna-Peeter haletsusest kodutu Ülle sooja võtnud
*uksekell heliseb… jälle?*
TÕNU: Kuule, Muna-Peedu, kas sul teri on?
PEETER: Ah? Miš sul vaja tiada on?
TIIT: Kuule, sa lasid kodutu tuppa või?
TEELE: Hull oled või? Tead, et see toob halba õnne?
PEETER: Ärge muretsege, ma toidan teda ainult koeratoiduga.
LIISA: Mis seal vahet on, et kodutu toas on?
TEELE: Säh sulle teri näkku, et sa kodutu tuppa lasid!
PEETER: kghjkhghfkgf *ehk siis lämbumishelid*
*imelik vaikus,kui Peeter lebab hingetult maas*
*Peeter tõuseb püsti ning… kukub kaagutama ja kukub uuesti näoli*
TIIT: Ei no misasja?
TEELE: Pole võimalik…
JAN: Mis siin sünnib… OI ISSAND
*Samal ajal võtab kodutu pakist koeratoitu ja kukub maha*
*Nüüd muutus kodutu koeraks*
LIISA: Huvitav, kas mina ka muutun, kui ma koeratoitu söön?
*Ja muidugi muutub tema ka koeraks, liiga lihtne, eks?*
JAN: See on liiga imelik, lähme koju
TEELE: Me ei saa neid ju siia jätta!
JAN: Mina ütlen, mis me teeme ja meie lähme koju.
LIISI: Aga isa…?
JAN: Ei mingit vastu vaidlemist, koju nüüd!
JÄRGMINE PÄEV
Muna-Peeter muutub tagasi inimeseks, kuid koerad mitte ning tüdrukud tahavad vaadata, kas nende tervis on korras.
JAN: Eile oli küll imelik päev, aga vaadake teie, et te mitte mingisugust koeratoitu ei sööks.
TEELE: Olgu, aga kas meie võime vaadata,kas nendega ikka kõik korras on?
JAN: Minge pealegi!
*Lapsed jõudsid Peetri ukse taha*
LIISi: Tere Peeter, vabandust, et sind eile kanaks muutsin.
PEETER: Meš kanašt ša räägid? Ma küll mingi kana pele ja ei hakka ka olema.
TEELE: Eeeeee….. olgu siis nii.
LIISI: Kindel, et sa ei mäleta sellest midagi?
PEETER: Millešt…?
TEELE: Eeeeei midagi,me hakkame nüüd minema olgu, tšau!
LIISI: Oota nüüd, kuidas koertel läheb?
PEETER: Õigus jah, mul on mingid koerad.
LIISI: Olgu, nad on veel koerad, võime minna.
Ja just kui te arvasite, et see lugu ei saa jaburamaks minna, tuleb linnast Jan mingisuguse hobusega…?
JAN: Tüdrukuuuud! Tõin teile hobuse, millega võite ratsutada.
TEELE: Millest see nüüd tingitud on?
JAN: Niisama tõin, eilse õhtu lepitamiseks
LIISI: LAHE! LÄHME SÕITMA!!
Vahepeal läheme põikame Tiidu ja Tõnu juurest läbi.
TIIT: Olgu need kured neetud, kogu aeg lendavad meie kodust üle ja segavad meie peitusemängu.
KURG: *kurjad kurehelid*
TIIT: Oot-oot, vabandust
*Kurg tuleb Tiidu juurde ja võtab ta kukile*
*Tiit karjub ja kukub maha ning muutub kureks, kuna talle sattus kuresulg suhu*
TIIT: *üritab midagi rääkida, aga ei oska, sest ta on ju kurg*
TÕNU: Kuule, Tiit, ma leidsin tiibsisalikuuUUUUU, APPPPPIIIII, KURG SÕI TIIDU ÄRA!
TIIT: *läheb tema juurde üritades Tõnule öelda, et see ongi Tiit, aga see tundub Tõnule nagu kurg üritaks teda ka ära süüa*
TÕNU: *jookseb ja neelab kogemata tiibsisaliku alla* AAAAAAAAAAHHH…. oih
*Ka Tõnu muutub ja see ei meeldi talle*
TÕNU: SsssSsSssSsssssss
OOT, OOT, katkestame katkestame!!! Me ei taha ju, et Tiit Tõnu ära sööks, ega ju? Nii ma arvasingi, igatahes liigume tagasi hobuste juurde.
*Tüdrukud paitavad hobuseid ning hakkavad neid saduldama*
TEELE: *aevastus*
TEELE: Oi ei, arvestades seda kõike hakkan ka mina vist muutuma *pööritab silmi*
LIISI: *hobuse helid*
TEELE: Ossa, hästi oskad teha hobust järgi Liisi!
LIISI: *hobuse helid* jjjeeehawwww
TEELE: *pöörab ümber* SEE. EI. OLE. PÄRISEEEEELT. ISAAAAAA!!!!
JAN: Mis?
TEELE: LIISI MUUTUUUUUUUS!
JAN: Kuule, kui sa nüüd end üksikult tunned, võid ka ju mingi hobusekarva ära süüa või midagi.
TEELE: *atsihh* Olgu! *atsihh* *sööb hobusekarva ära ja ennäe ennäe ta muutub hobuseks*
JAN: Ma nüüd elan siis mingis loomade külas jah… *samal ajal näeb, kuidas Peeter teri sööb ja kurg sisalikku taga ajab.* Nii on…
NII SAIGI MEIE LUGU LÄBI, JAN JÄI ÜKSI LOOMADE KÜLA ÜLEVAL PIDAMA, KODUTU SAI KODU JA SIIANI POLE TEADA, KAS TIIT SÕI TÕNU ÄRA VÕI MITTE… Tänan vaatamast!