Kestlik koolitoit

RoheRaM-i üheks oluliseks kestlikkuse eesmärgiks on targa ja aruka sööja kujundamine.

Sõnastasime  PÕHIMÕTTED  (vajuta lingile), mille alusel teeme kogukonnas koostööd kestliku toidu pakkumiseks. Võtsime sihiks

• arukama söömise,
• kohalike toidutootjate väärtustamise,
• vastustustundliku tarbimise ja
• jäätmevabama elulaadi.

Loe ka RaM koolitoidu artiklit „Äripäevas“ 21.06.2021: KUIDAS UUT PÕLVKONDA KESKKONNASÕBRALIKULT SÖÖMA ÕPETADA

Kokkuvõtlikult soovime panustada, et kõigil kogukonnas oleks suurem rahulolu koolitoidust.

Milles seisneb rohemuutus?
Meie igapäevane toit on seotud mitmekülgse tootmisprotsessiga, kus taldrikuni jõudmiseks kulutatakse märkimisväärselt ressursse. Kahjuks peame tõdema, et see ei toimu parimal võimalikul moel – selgub, et me ostleme rohkem, kui tegelikult vaja, tarbime arutumalt, kuid olukord vääriks, kipume raiskama rohkem kui tohiks. 

Seepärast teeme kogukonnas koostööd, et koos paljude teiste keskkonnatundlike organisatsioonidega võtta ette järgmised suunad: 

Vähendame toidu raiskamist
Toidukao ja toidujäätmete piiramine on kestlikkuse võti. 2018/2019 õppeaastal läbiviidud uuringu tulemused näitasid, et keskmiselt jäetakse ühe portsjoni kohta taldrikule 22g koolitoitu. Koos järgi jäänud toiduga tekib kokku 55 g toidukadu päevas. Eesti koolide peale kokku teeb see 1454 tonni toidujäätmeid aastas. Seepärast seame koostöös kooli sööklaga endale sihiks toidukadusid vähendada vähemalt poole võrra. See tähendab seda, et:
–  pakume ja sööme kõik toitu vajaduse järgi,
–  kasutame tooraineid säästlikult ja eelistame võimalikult väikese ökoloogilise jalajäljega tooteid,
–  teeme seiret tekkivate toidukadude ja toidujäätmete kohta,
–  visualiseerime tekkivad toidukaod ja seame sihiks mitte üle 10 g toidukadusid inimese ja söögikorra pealt!

Valime teadlikult
Toiduainete valikul eelistame neid tootjaid, kelle tegevus ei kahjusta elurikkust, pigem aitaks säilitada või taastada ökosüsteeme, maismaa-, magevee või mereressursse. Eestil on hea potensiaal mahepõllunduse arenguks, nõudluse suurendamine toetab nende tegevust. See tähendab seda, et:
–  suur osa ehk vähemalt 60% koolitoidu toorainest on kodumaist päritolu,
–  ligi 25% koolitoidu toorainest on mahedalt kasvatatud ja vastava sertifikaadiga,
–  teeme hariduslikku koostööd Eesti toidutootjatega ja viime vähemalt kord õppeaastas läbi fookusnädala põhimõttel – tunne Eesti toitu,
–  pakume klassiüritustel peamiselt kodumaiste tootjate toodangut ja valmistame võimalikult palju ise maitsvat ja tervislikku pidupäeva toitu.

Suurendame teadlikkust tervisilikust toidust ja taimse toidu osakaalu menüüs
Kui meie toitumisharjumused oleksid kooskõlas toidusoovitustega, väheneks toidusüsteemide keskkonnajälg märkimisväärselt. Koolis õpime me kõik ning me saame oma toitumisharjumusi muuta, kui oleme teadlikumad tervist toetavatest või ohustavatest valikutest. See tähendab seda, et:
–  teavitame koolitoidu sööjaid kasudest, mida toidu- ja toitumissoovitustel põhinev söök annab,
–  hoiame menüüs ⅔ ulatuses taimsete toiduainete osakaalu,
–  teeme vabalt kättesaadavaks valiku aedviljadest, mis aitavad koolipäeva jooksul kulutatud energia taastada tervislikul viisil ning vähendaks puhveti valikus olevate maiustuste osakaalu.

RoheRaM-i tegevusplaan kestliku koolitoidu eesmärkide elluviimiseks:

• Kestliku koolitoidu teemalise ümarlaua kokku kutsumine (koolitoidu pakkuja, koolitoidu töögrupp, RoheRaM-i töögrupp, koolijuht);
• Metoodilisem lähenemine koolis söödavale toidule – arukas söömine, kohalike toiduainete väärtustamine, jäätmevabam ja vastutustundlikum tarbimine. Koolis juba toimib alates 3. klassist toiduõpetus, et toetada tervislikke toitumisharjumusi;
• Suurem rahulolu koolitoiduga;
• Käsitleda toiduteemat laiemalt kui koolitoit;
• Kooliõpilase toidukasutuse jälgimine;
• Koolitoidu raiskamise vähendamine;
• Mõjutada tuleviku koolitoidupoliitikat – luua eeldused koolitoit 2.0 sünniks, mis võtaks arvesse personaalseid vajadusi ja seekaudu toetaks väiksemaid toidukadusid: https://www.aripaev.ee/sisuturundus/2021/06/21/kuidas-uut-polvkonda-keskkonnasobralikult-sooma-opetada