Kooli juubeliraamat “20 rosinat”

SÜNNIPÄEVAKS SAID MEIE LOOD RAAMATUKAANTE VAHELE JA VIDEOSSE

On ühtviisi uhke ja natuke ka hirmutav, kui oled ühe töökohaga seotud järjestikku 20 aastat. Sellega kaasneb unikaalne võimalus saada osa ühe organisatsiooni arengust ja minu puhul väljendus see seletamatu ajendina näha omamoodi kroonikalugu sellest, kuidas toit on meie kooli inimesi ühendanud ja mõjutanud. Ausalt üles tunnistades tundus mulle ajapikku, et oleme kooli „kulinaaria kallakus“ omamoodi liialdustessegi sattunud ning tundus ülioluline mingile ajastule maitsekas piir peale tõmmata.

Võtsin mitmed korrad jutuks selle, et väärikas „10 talve“ kinkeraamat vajaks ajakohast järglast ning sünnipäeva eelsel ajal sattus minu mõtteseeme viljakasse pinda. Hea toidu ja joogiga väärindatud õppeaasta lõpu rammestuses idanes õpetajate toiduklubi algsest mõttest midagi sellist, mida saab täna hoida käte vahel „20 rosinana“.

Raamatul on ligi sada kaasautorit ning julgen selle ettevõtmise suunajana südamerahuga kinnitada – see on meie (aja) nägu raamat. Avaldume raamatu lugudes unikaalsete RaM-inimestena vähemal või rohkemal määral ning kõik see on sündinud koostöös, mida üksnes suurepärase töökultuuriga asutuses toimuda saab. Sügav kummardus kõigile, tervele koolile, kes lugude kirjutajate või ilusate mõtete ja väljundite põhjustajatena selles kaasa on löönud!

Oma ala vaieldamatu asjatundja Urmas Viigi kujundusega raamat sai julge ja RaMvärviline ning vihjeks – ta suutis uuenduslikkuses üllatama panna isegi palju näinud trükikojainimesi.
Palun rõõmustage teiegi meie kuldselt kollase ja seda tasakaalustava musta värviga raamatu üle ning noppige sellest parimaid palasid meele või keha poputamiseks. Oleme raamatusse kavalalt sisse pikkinud ka videolõike ning fotosid meie kooliaastate erinevastest sündmustest, lihtsamatest ja peenematest peakokkade retseptidest rääkimata.

Lõpetuseks julgen imestada, kuidas raamatu saamislugu juhtisid mingid seletamatud jõud, kuna see sai napilt valmis enne n-ö koroonaajastut, peale mida pole maailmas ja meie koolis miski enam endine… Saime jõudsalt kosunud koolina vahetult enne sünnipäeva vajaliku paastuperioodi osaliseks, mis vihjab uuele viljakale ajastule. Jään huviga ootama, millised RaM kooli lood väärivad kirja panemist 30. sünnipäeva hakul.

Kaie Mei

 

Muna rosinate juures.

Rocca al Mare Kooli sünnipäevaks sättisid meie kooli õpetajad Kaie ja Leini eestvedamisel kokku uhke raamatu. Aga seda te juba teate.

Aga kui raamat trükikojast plehku pistab, on ju kena komme teda tutvustada ilmarahvale. Nõnda pidi see märtsikuus ka meie koolimajas olema. Aga läks teisiti.

Raamat oma rosinatega aga ootas, et teda tähele pandaks. Istus siis aprillikuus seltskond (Aneta Varts, Ingrid Tullus, Leini Kõrtsini, Kaisa Kangur, Maris Kilmi, Kaja Komissarov, Mikk Oad, Urmas Viik) arvutite taha, tõmbas miiti käima ja hakkas ideid puistama.

Jutuks tulid aknad ja üllatused. Eks teatriauhindade jagaminegi pani mõtted idanema, kuidas ja mis. Igatahes ideedetulvas jõuti filmimaailma. Ja nagu raamatu pealkiri seda ütleb, pidi neid klippe kokku saama 20.

Kuidas leida 20 rosinat? Mitte et peaks otsima, kus rosinad veerevad. Hoopis keda ometi sel korral kinni püüda? Selles on küsimus. Aga kinni nad püütud said ja selgeks sai ka see, et õuele me mikrofonide ja kaameratega rändama hakkame.

Appi tulid vilistlased Emeri Abel ning Mariann Jüriorg, kel vilumus pilti püüda ja lõigata ning Jaan Sinka ulatas abiläe animeerimisel.

Mida me aga õue peal teeme? Juttu räägime. Millest? Seda teadis kõige paremini Leini, kel raamatuga hea sõprus. Seadis küsimused ritta ja lennutas teele, et head inimesed jutu jooksma saaksid. Kuidas inimestega kokkuleppeid sõlmida? Seda oskas imeväel toimetada Aneta.

Kes meile teed näitab? Koolivärvides värvuke kaardi peal – see mõte kargas pähe loodusklassi kaardilt koolimajas akvaariumi juures, kus RaM kooli retked nööridega mööda Eestimaad tähistatud on.

Kes veel külla võiksid tulla? Püramiid ja Muna, kel 20 aastat Rocca la Mare Koolis oma asi ajada. Jõudsid nad ju sel aastal aastapäeva etenduses üheskoos lavalgi liuelda. Püramiid oleks olnud väärikas tegelane RaM inimeste õue peal. Uhke oleks olnud sõita võimas püramiid auto katusel mööda linna. Võib-olla teine kord! Sel korral tuli külla Muna, kel raamatuski tegemist.

Igas koduhoovis tervitas meid lahke pererahvas. Ja läks lahti. Muna hakkas tegutsema. Aitas pererahval riisuda ja lilli kasta, kukerpallitas ja viskas hundirattaid, ronis võssa ja katusele, piilus korstnasse ja laste mängumajja, nuusutas lilli ja puges peitu rahva eest, tantsis ja sukeldus Hispaania soojadesse vetesse, istus koosolekul. Mida kõike ta teha jõudis, iga paik inspireeris erinevalt tegutsema. Kuid kõige tähtsam. Ta tõi kodudesse RAAMATU.

Kui kaamerad surisemise lõpetsid, saime maitsta head ja paremat, tunda rõõmu inimestega kohtumisest, naerda ja siis lehvitada, sest uues hoovis ootasid meid juba uued inimesed.

Nii see seiklus maikuus kulges. Oli hea olemine. Aitäh kõigile, kes meid sel teel aitasid ja keda me oma rännakutel kohtasime.

Uute kohtumisteni Munaga ja muidu ka!

 

Kaja Komissarov
Rosina klippide lavastaja

 

Kõiki rosinaklippe saab vaadata SIIN.

 

Videoesitluse on loonud ja toob teieni meeskond koosseisus:

Lavastaja: õpetaja Kaja Komissarov
Operaator: Mariann Jüriorg (vilistlane, 17. lend)
Monteerija: Emeri Abel (vilistlane, 14. lend)
Produtsent: õpetaja Aneta Varts (vilistlane, 14. lend)
Animatsioonid: õpetaja Urmas Viik, Jaan Sinka (VAAS agentuur)
Toimetaja: õpetaja Leini Kõrtsini
Mõttekaaslased: õpetajad Ingrid Tullus, Kaisa Kangur, Maris Kilmi