Hindamine ja puudumised

Rocca al Mare Kooli hindamisjuhend

Rocca al Mare Kool põhineb koolikogukonna koostööl eesmärgiga toetada lapse arengut parimal moel. Rocca al Mare Kooli hindamisjuhendi aluseks on kooli pedagoogiline kontseptsioon, väärtused ja kodukord.

Hindamise eesmärgiks RaM Koolis on anda tagasisidet õpilase kui isiksuse arengule. Hindamine RaM Koolis on oma olemuselt kujundav. Õpilane ja tema vanemad saavad hindamise kaudu tagasisidet õpilase arengu, annete, suhtlemis- ja koostööoskuste ning akadeemilise edenemise kohta. Adekvaatne tagasiside toetab õpitahet ja enesehinnangut ning annab nii õpilasele kui ka tema perele tegevusjuhised edasiminekuks.

Kooli ja kodu koostöö eelduseks on, et kõik asjaosalised märkavad õpilase arengut ning analüüsivad selle erinevaid aspekte. Kujundava hindamise kaudu õpib laps tundma oma andeid ning neid loovalt arendama. Perele annab koolist saadav tagasiside võimaluse targalt toetada lapse annete avaldumist, jätmata kahe silma vahele tähelepanu nõudvaid tahke lapse arengus.

RaM Koolis hinnatakse õpilase arengut ning omandatud teadmiste, oskuste ja õpitavast arusaamise taset. Oluliseks peetakse teadmiste ja oskuste rakendamisel üles näidatud iseseisvust ja loovust, kokkulepetest kinnipidamist, kuulamise ja teistega arvestamise oskust. Hindega ja hinnanguga hinnatakse õpilase akadeemilist edasijõudmist. Märkamine ja hinde kommentaar e-päevikus kirjeldab õpilase hoolsust, sotsiaalseid ja koostööoskusi.

Iga perioodi või kursuse alguses tutvustab õpetaja õpilastele hindamise üldisi põhimõtteid ning perioodihinde kujunemise kriteeriume. Õpetajal on õigus aine eripärast lähtuvalt kooli hindamisjuhendit omapoolsete nõudmistega täiendada. Klassis/õpperühmas tehtavate kontrolltööde ning arvestuste aeg ja maht kavandatakse kokkuleppel õpilaste ja teiste ainete õpetajatega, pidades silmas, et päevas ei sooritataks üle ühe kontrolltöö või üle ühe arvestuse. Õpetaja tagastab õpilase kirjalikult esitatud tööd. E-päevikus on nähtavad aine- ja kursusekaardid, kus on kirjas vastava õppeaine suuremad kirjalikud ja/või suulised tööd ja kursuseainete arvestuse maht.

Koolipoolne esmane tagasisidekanal on eKoolis olevad e-päevikud. Iga tööpäeva lõpuks kannavad õpetajad e-päevikusse hinded, hilinemised, puudumised, tunnikirjeldused ja kodused ülesanded. Konstruktiivse arenguinfo edasiandmiseks kasutatakse e-päeviku märkamiste lahtrit ja õpetaja suulist tagasisidet. Et oluline info õpilase tunnis osalemise, hinnete, õpetaja tähelepanekute ja tööülesannete kohta jõuaks operatiivselt õpilase ja pereni,  kohustuvad nii õpilased kui ka vanemad e-päevikut jooksvalt jälgima.

Tagasiside andmine I–II kooliastmes

Tagasisidet antakse nii suulises kui ka kirjalikus vormis õppeprotsessi käigus ning perioodi lõpus. Kokkuvõttev sõnaline tagasiside kirjeldab õpilase arengut, õppetöös osalemist, hoolsust, kooliastme pädevuste ja õpioskuste kujunemist ning teadmiste ja oskuste omandamist. Hindega ja sõnalise tagasisidega antakse ülevaade õpilase akadeemilisest edasijõudmisest. Märkamine ja kommentaar e-päevikus kirjeldab õpilase hoolsust, sotsiaalseid ja koostööoskusi. Kokkuvõtvates tagasisidedes toob õpetaja esile lapse edusammud, juhib tähelepanu arendamist vajavatele oskustele ning annab juhiseid edasiseks tegutsemiseks. Kokkuvõttev kirjalik tagasiside kajastub õpinguraamatus II ja V perioodi lõpus. Sõnaline tagasiside (edasiside) toetab lapse eneseusku, väljendab lugupidamist lapse püüdluste vastu ja innustab teda.

Õpilase hindamine

  1. Õpilaste akadeemilise edenemise hindamisel on RaM Koolis üldjuhul alates 5. klassist kasutusel kümne positiivse ja ühe negatiivse hindega hindamisskaala. Hinde teisendamine viiepallisüsteemi toimub koolis kasutusel oleva skaala alusel.

 

5 A+ Väljapaistev
5 A 95-100% Suurepärane
5 B+ 90-94% Väga hea
4 B 85-89% Tubli
4 C+ 80-84% Hea
4 C 75-79% Keskpärane
3 D+ 70-74% Rahuldav
3 D 65-69% Piisav
3 E+ 60-64% Vähene
3 E 50-59% Kasin
2/1 F 0-49% Puudulik

 

  1. Hinde „A +“ saab õpilane juhul, kui tema lahendus/idee on unikaalne ja õige, lähenemine eriti huvitav, originaalne, tema sportlikud saavutused on eriti märkimisväärsed või tema teadmised ületavad tunduvalt aineprogrammis nõutut.
  1. Tähis „O“ (ootel) on kasutusel perioodi jooksul esitamata töö märkena e-päevikus, mille kommentaari lisab õpetaja järelevastamise või töö esitamise aja. Kui õpilane ei ole tähtajaks tööd esitanud, on õpetajal õigus hinnata esitamata töö hindega “puudulik”.
  1. Tähis „X“ (hindamata) kantakse e-päevikusse, kui õpilasele ei saa perioodihinnet panna puudumiste tõttu.
  1. Aineid, mida õpitakse üks tund nädalas, hinnatakse II (sõnaline hinnang) ja V perioodil (hinne ja sõnaline hinnang). Kahe nädalatunniga aineid hinnatakse õppeaasta keskel (jaanuaris) ja õppeaasta lõpus (juunis), kolme nädalatunniga aineid hinnatakse õppeaasta vältel iga kolme kuu tagant (novembris, märtsis ja juunis). Nelja ja viie tunniga aineid hinnatakse iga perioodi lõpus. Kehalises kasvatuses hinnatakse kolm korda aastas: II perioodi lõpus, talialade perioodi lõpus ja V perioodi lõpus. Kursuse hinded pannakse välja kursuse lõpul.
  1. Perioodihinne on täht (A+ … F). Perioodihindele lisab õpetaja vähemalt üks kord aastas kommentaari õpilase taseme, arengu, tööpanuse ja käitumise kohta. Puuduliku perioodihinde („F“) või puudumiste tõttu hindamata jäämise korral („X“), on kommentaaris kirjas, miks õpilane jäi hindamata ja kuidas on võimalik saada positiivne hinne. Järelevastamine toimub üldjuhul perioodile järgneva vaheaja viimasel tööpäeval. Peale järelevastamist uuendab õpetaja e-päevikus nii hinde kui kommentaari.
  1. Tähis „+“ on kasutusel, kui õpilane on sooritanud perioodi jooksul nõutud töö või tegevuse, mida ei hinnata.
  1. Arvestatud („arv“) ja mittearvestatud (“X”) loetakse eelnevalt pedagoogilises nõukogus kokku lepitud valikained ja neid hinnanguid ei teisendata viiepallisüsteemi.
  1. Kui hindamisel tuvastatakse plagiaat, keelatud kõrvalise abi kasutamine või mahakirjutamine, hinnatakse õpilase töö puuduliku hindega. Plagiaadi tuvastamise korral määrab järelevastamise tingimused pedagoogiline nõukogu.

 

Rocca al Mare Kooli hindamisjuhendisse lisatud puudumiste käsitlemise kord (al 2018/2019 õa).

  1. Hinde kujunemisel on olulisel kohal protsess. Katkestustega protsess võib viia madalama hindeni.
  2. Kool saab pakkuda arengukeskkonda kohal olevatele õpilastele. Koolist puuduv õpilane ja tema pere võtavad vastutuse akadeemilises edasijõudmises enda kanda. Puudunud ja tunnis osalenud õpilasi hinnatakse võrdsetel alustel. Õpetajal ei ole kohustust puudunud õpilast konsulteerida ega võimaldada talle erisusi.
  3. Aineõpetajad võivad kehtestada kooli hindamisjuhendist lähtuvalt oma reeglid sellele, kuidas puudumised hindeid mõjutavad. Reegleid tutvustakse õpilastele kursuse / perioodi alguses ja vastav info on olemas eKoolis.
  4. I-IX klassi õpilaste puudumisi põhjendatakse vanemate tõendite ja koolis vahetatava info alusel (tervislikud põhjused -T, muud põhjused – M, iseõpe – I, hilinemine – H, puudumine -P).
  5. Kui põhikooli õpilane peab lahkuma keset koolipäeva, esitab õpilase vanem vastava kirjaliku tõendi hiljemalt sama päeva hommikul enne tundide algust ning õpilane teavitab klassijuhatajat 0-tunni ajal.
  6. Klassijuhataja ei põhjenda talle laekuvaid kehalise kasvatuse vabastusi.
  7. X-XII klassi puudumisi ei põhjendata. Erandid tehakse õpilastele, kes
    – osalevad koolisisestel aineüritustel, esinemistel (nt. kooride kontserdid, Känguru) kohapeal koostatud osavõtunimekirja alusel – tähis M,
    – esindavad kooli (mh. aine-ja spordivõistlused) aineõpetaja edastatud kontrollitud info alusel – tähis M,
    – on rohkem kui 2 nädalat haiged (eelduseks vanemate otsekontakt klassijuhatajatega) – tähis T.
    Kõik muud puudumised tähistatakse tähega P.

 

Ülemineku- ja lõpueksamid, järgmisesse klassi üleviimine ja kooli lõpetamine

  1. RaM Koolis toimub üleminekueksam10. klassis ning 7. klassi üleminekueksami toimumine otsustatakse ainesektsiooni juhtide kogus enne jooksva õppeaasta algust. Eksamiaine ja -vormi valib kool ning sellest teavitatakse õpilasi ja lastevanemaid hiljemalt III perioodil. 8. klassi õpilased sooritavad loovtöö ning 11. klassi õpilased uurimistöö.

Põhikooli lõpetamiseks sooritavad 9. klassi õpilased eesti keele, matemaatika ja valikeksami.

Gümnaasiumi lõpetamiseks sooritavad 12. klassi õpilased eesti keele, matemaatika ja võõrkeele riigieksamid ning gümnaasiumi koolilõpueksami.

  1. RaM Kooli järgmisesse klassi viiakse õpilane, kellel on õppeaasta lõpul kõik perioodi- ja eksamihinded positiivsed.
  1. Aasta- või kooliastmehinne pannakse välja siis, kui õpilane lahkub RaM Koolist või lõpetab põhikooli/gümnaasiumi. Sellisel juhul teisendatakse hinded viiepallisüsteemi koolis kasutusel oleva skaala alusel:

A+…B+     „5“                       B…C   „4“                  D+…E             „3“                  F          „2“

  1. Põhikooli lõpetab õpilane, kelle kõik perioodi-, eksami- ja aastahinded on positiivsed ja kes on kolmandas kooliastmes sooritanud loovtöö. Aastahinded pannakse välja enne eksamiperioodi algust viiepallisüsteemis.

Põhikooli lõputunnistusele kantakse õpilase 9. klassi aastahinded ja nende ainete hinded, mida ta on eelnevates klassides õppekavajärgselt õppinud (nt loodusõpetus 7. klassis ning inimeseõpetus 8.  klassis), samuti kooliastme üleminekueksami ja loovtöö tulemused.

  1. Gümnaasiumi lõpetab õpilane, kellel on positiivse tulemusega sooritatud kõik kohustuslikud, valdkonna valiku ja valikainete kursused, kelle eksami- ja kooliastmehinded on positiivsed ning kellel on sooritatud uurimistöö.

Kooliastmehinne kujuneb kogu gümnaasiumiaja õpitulemuste põhjal ning arvestab nii õpilase arengut kui ka tema saavutatud taset. Õppeainete kooliastmehinded pannakse välja enne eksamiperioodi algust viiepallisüsteemis. Õppeainetes, milles õpilane jäetakse täiendavale õppetööle, pannakse kooliastmehinne välja pärast täiendava õppetöö lõppu.

Gümnaasiumi lõputunnistusele kantakse õpilase kooliastmehinded, koolilõpueksami ja uurimistöö hinne.

 

Rocca al Mare Kooli arvestuste kord (hindamisjuhendi lisa al 15.10.18)

Arvestused alates 8. klassist

Kursuste süsteem võimaldab 3. ja 4. kooliastmes keskenduda ühes perioodis 5-8 õppeainele ja efektiivsemalt kasutada ainetevahelist integratsiooni. Kursusehinde saamiseks võib õpetaja teha perioodi vältel teha erinevaid teadmisi ja oskusi kontrollivaid töid ja õpiülesandeid ning panna kursusehinde koondhindena tehtud tööde eest ja/või lõpetada kursuse kokkuvõtva arvestusega. Arvestuse eesmärk on saada tagasisidet läbitud kursuse / kursuste kohta.

Arvestuste sooritamiseks on iga perioodi lõpus üks kuni kaks arvestuspäeva. Arvestuspäeval tunde ei toimu. Ühel arvestuspäeval võib toimuda kuni kaks kirjalikku arvestust või kombinatsioon kirjalikest ja suulistest arvestustest. Kirjaliku arvestuse maksimumpikkuseks õpilasele on 90 min, v.a. proovieksamid.

Õppeained, täpse arvestuste ja sellest tuleneva arvestuspäevade arvu otsustab kooli juhtkond iga õppeaasta 1. perioodi 4. nädalaks.

– Arvestuseks / arvestustööks nimetatakse ainult arvestuspäevadel toimuvaid teadmiste kontrolle. Õpetaja lisab arvestust e-koolis kontrolltööde plaani kandes juurde märksõna, et tegu on arvestusega.
– Õpilased, kes puudusid arvestuste päeval, peavad töö sooritama algava vaheaja järelevastamiste päeval.
– Arvestuspäeval toimunud arvestuse hinne peab olema välja pandud järgmise perioodi 5. tööpäeva lõpuks, kuid mitte varem kui uue perioodi 1. koolipäeval.
– Kui arvestus (suuline või kirjalik) ebaõnnestub, saab õpilane arvestust järele teha järgmise vaheaja järelevastamiste päeval, v.a juunis, mil järelevastamise aeg lepitakse eraldi kokku.

Tulenevalt arvestuste hinnete väljapanemise tähtajast, toimuvad pedagoogilise nõukogu koosolekud perioodi teisel neljapäeval.