Uudiskiri nr. 62 / 13. juuni 2025

Postitatud:

HAKKAME ENNAST JUHTIMA!

Selle õppeaasta IV perioodil õppisid meie 10. ja 11. klassi õpilased neljal päeval koolis ja ühel koolipäeval iseseisvalt kodus. Sellise õppekorralduse katsetus lähtus otseselt nüüdisaegse õpikäsituse sihiseadest: ennastjuhtiva õppija kujundamisest.

Rocca al Mare Koolis on õpilaste enesejuhtimise oskustega tegeletud juba mõnda aega. Näiteks toimuvad meil juba mitmendat aastat iseseisva õppimise päevad, mitmed meie noorema kooliosa klassid on harjutanud iseseisvalt õpijuhiste järgi õppimist nii koolis kui ka kodus, mitmed meie gümnaasiumi õpetajad on sisse viinud ühe iseseisva õppimise tunni nädalas. Meil on Roostiku kool, kus 1.–6. klassi õpilased õpivad iseseisvalt õpijuhiste järgi ning mille õppesüsteemi vastu tuntakse huvi lausa rahvusvaheliselt.

Enesejuhtimise oskuste arendamiseks on väga oluline anda õppijatele suurem vastutus oma õppimise eest. Koolipäeval, mil ainetunnid ei toimu tunniplaani järgi klassiruumis, vaid õpilase enda loodud keskkonnas ja ajaplaani järgi, on õppijal rohkem võimalusi harjutada ajaplaneerimist, õppimiseks soodsa keskkonna loomist, samuti pakuvad sellised iseseisva õppimise päevad võimaluse õpitavasse süveneda.

Meie IV perioodi katsetusel, õppida ühel koolipäeval iseseisvalt kodus, oli kitsam eesmärk saavutada positiivne muutus õpilaste eneseregulatsiooni oskustes. Selle eesmärgi seadmisel tuginesime Zimmermanni ja Schunki teoreetilisele alusele (2011),1 mille kohaselt toimub eneseregulatsioon järgnevalt välja toodud tunnuste kaudu.

Ennast hästi reguleeriv õppija:

  • oskab endale eesmärke seada;
  • loob õppimiseks sobiliku keskkonna;
  • kasutab erinevaid õpistrateegiaid;
  • jälgib ja hindab eesmärkide poole liikumist;
  • analüüsib õpitulemusi;
  • säilitab positiivse minapildi ja uskumuse.

IV perioodi katsetuses oli 10. klassidel iseseisvalt kodus õppimise päev (i-päev) kolmapäev, 11. klassidel neljapäev. Ühe õppeaine vaates jagunesid auditoorsed ja iseseisva õppimise tunnid (i-tunnid) erinevalt, nt toimus 10. klassi digipädevuse tund ainult i-tunnina, 10. kl bioloogias ja 11. kl ajaloos olid kolm nädalatundi auditoorsed ja kaks tundi iseseisvalt õppimiseks jne.

Selleks, et hinnata i-päeva õnnestumist, viisime V perioodi alguses läbi küsitluse, millele vastas 158 õpilast.

Vastuseks küsimusele, mil määral suunas i-päev senisest rohkem arendama eneseregulatsioonioskusi, võib kokkuvõttes öelda, et õpilaste hinnangul toimus positiivne muutus kõikides küsitud eneseregulatsiooni tunnustes. Kokkuvõte õpilaste antud vastustest on allolevas tabelis.

Tabel 1. Õpilaste antud hinnangud sellele, mil määral suunas i-päev arendama eneseregulatsiooni oskusi. Kriteerium 6 – suunas olulisel määral, kriteerium 1 – ei suunanud üldse. Tabelis kajastatud arvud näitavad, mitu protsenti vastanutest selle kriteeriumi märkis (ümardatud täisarvudeni).

Vastuseks küsimusele, mis nõudis sinult i-päeval rohkem pingutamist, toodi kõige rohkem välja järgmist:

  • mõni konkreetne õppeaine (33% vastanutest), kus ülekaalukalt oli nimetatud matemaatikat, vähemal määral ka keemiat, bioloogiat, ajalugu, inglise keelt;
  • ajaplaneerimine, mida nimetas 21% vastanutest: algselt ajaplaneerimine, aga läks paremaks; arvan, et sain tänu i-päevale selles palju paremaks;
  • õppimisega alustamine, õppimise juures püsimine (21% vastanutest): alguses tahtsin kõike viimasele minutile lükata; iseenda juhtimine ja distsipliin; voodist tõusmine ja päriselt õppima hakkamine.

Vastuseks küsimusele, mis oli sinu jaoks i-päevas positiivset, toodi ülekaalukalt – 63% vastanutest – välja võimalust õppida oma tempos ja planeerida oma päeva. Sain kasutada ajaplaneerimise oskuseid, valisin, mis järjekorras ja mis kell asju tegin. Sain ise planeerida ja ennast tundma õppida. Sain oma tempos lahendada ülesandeid ja neisse paremini süveneda. Sain võtta nii kaua aega ülesande lahendamiseks, kui ma vajalikuks pidasin. Sai ise otsustada, mida õppida varem, mida hiljem. Sain endale päevaplaani teha ja sain endale sobivaid pause tundide vahele teha.

Eeltoodu kõrval nimetati ka, et i-päeval oli võimalik end välja magada ja puhata: Sain magada välja ja alustada õpingutega siis, kui tundsin, et olen selleks valmis. Sain parandada unerutiini ning olin nädala jooksul rohkem puhanud. Õpilased tõid välja ka seda, et nad olid palju motiveeritumad õppima ning et i-päev aitas arendada distsipliini ja enesejuhtimise oskusi. I-päevad aitasid mul ennast õppijana paremini mõista.

Vastuseks küsimusele, mis õppeainetes õnnestusid i-tunnid kõige paremini, toodi välja erinevaid õppeaineid. Sarnased jooned, mis i-tundide õnnestumisele õpilaste arvates kaasa aitasid, olid selged ja arusaadavad juhised i-tunniks, ülesannete jõukohasus ja ajaraami sisse jääv õppeülesannete maht.

Küsisime ka seda, mis õppeainetes i-tunde ei soovita. 37% õpilastest vastas sellele küsimusele matemaatika. …kuna see on minu jaoks raske ja sooviksin seda õppida koolis, kus saan õpetajalt või sõbralt lihtsamini küsida, kui millestki aru ei saa. …, sest see on üks mahukamaid ja minu arvates olulisemaid õppeaineid ning seda on palju lihtsam õpetajaga koos õppida. Matemaatika kõrval nimetati ka loodusaineid ja kehalist kasvatust. 18% õpilastest vastas, et iseseisvaks õppimiseks sobisid kõik õppeained.

Lõpetuseks küsisime õpilaste käest, et kui te saaksite valida, kas oleksite nõus 4+1 koolinädalaga ka järgmisel õppeaastal, ning saime vastuseks, et 84% vastanutest oleksid kindlasti nõus. Õpilased, kes vastasid kindlasti mitte (6%) või ainult siis, kui seal ei oleks mulle i-õppimiseks mittesobivaid õppeaineid (10%) selgitasid oma vastust erinevalt.

Pigem mitte teha, gümnaasiumis on tegelikult nii vähe aega enne kooli lõpetamist ja võiks saada sellest maksimumi võtta. Tänapäeva noortel on niigi probleeme päriselus suhtlemisega ja nad veedavad liigselt aega nutiseadmetes, jah, üks asi on neid targalt kasutada ja päriselt õppida, kuid siiski arvan, et võiks mitte seda aega juurde tekitada. Koolis saab sõpradega suhelda ja õppida koostööd, mis eluks väga vajalikud. Õpetajad võiksid olla kiiremini kättesaadavad, kui on lisaküsimusi või abi vaja.

Joonis 1. Tagasiside küsitluse täitnud õpilaste vastus küsimusele “Kui saaksid valida, kas oleksid nõus 4+1 koolinädalaga ka järgmisel õppeaastal?”.

Tuginedes nüüdisaegsele õpikäsitusele ja Eesti hariduspoliitika eesmärkidele, jätkame tuleval õppeaastal iseseisva õppimise praktiseerimist. Kuna uue õppimise ja koolikorraldusega harjumine võtab aega nii õpilastel, peredel kui ka õpetajatel, siis viime muudatuse ellu järk-järgult. Järgmisel õppeaastal planeerime neljal päeval koolis ja ühel päeval iseseisvalt õppimist alltoodud plaani järgi.

Katrin Saareleht
vanema kooliosa juhataja

1 Zimmerman, B. J. & Schunk, D. H. (2011). Handbook of self-regulation of learning and performance, 408–425. New York, NY: Routledge.

RAM HEATEGEVUSLIK KEVADFESTIVAL 2025 – ÜHTEHOIDEV KEVADE ÄRKAMINE KOOLIHOOVIS

18. mail 2025 täitus Rocca al Mare Kooli õu muusika, naeru ja rõõmsa meluga – toimus juba kolmandat korda RaM Heategevuslik Kevadfestival. Kaunis kevadilm ja ühine soov anda oma panus kooli arengusse tõid kokku sadu peresid, õpilasi, õpetajaid ja vilistlasi. Üheskoos loodi päev, mis pakkus elamusi ja tugevdas meie kogukonnatunnet.

Kevadfestivalist on kujunenud ilus traditsioon, mis on meie kogukonnakoolile sügavalt tähenduslik. See on võimalus olla koos, kohtuda, jagada hetki ja rõõme, tutvuda lähemalt nii omavahel kui ka sellega, mis meie koolis sünnib ja areneb. Just sellised sündmused loovad tugeva ja hooliva koolikultuuri, mille keskel tunnevad end hästi nii lapsed kui täiskasvanud.

Kevadfestivali avasõnades meenutas koolijuht Sirje Toomla, et kevad on ärkamise aeg. Ta ütles: „Õnn on pisikestes asjades: on päikesekiires, aga ka vihmapiisas. On naeratuses ja ka pisarates, on ka rõõmupisarates. Igaühe jaoks on õnn erinev, aga õues olles rõõmustame kõige üle, nii päikese kui vihma.“ Kuigi päev algas pilvise taevaga, saatsid meid avasõnade hetkel päikesekiired.

Kevadkontsert pakkus tõelise muusikalise elamuse. Laval astusid üles lauljad ja muusikud, kes kõik on Rocca al Mare Kooliga seotud – endised vilistlased, lapsevanemad või õpetajad. Esinesid Andreas Melts, Anna Kaneelina, Hendrik Sal-Saller, Luisa Rõivas, Robert Reesar ja Jarek Kasar. RaM kooride, ansambli Õunake ja koolibändi Pistik etteasted olid südamlikud ja elurõõmsad. Saatebändis musitseerisid Erki Pärnoja, Peedu Kass, Hele-Riin Uib Pachel ja Ave Tuhkur. Päeva muusikalise rütmi hoidsid üleval DJ Rene ja DJ Joosep.

Festivalipäev pakkus rõõmu ka tantsusõpradele. Tantsutrupp DotE tantsutüdrukute etteaste oli energiline ja kaasahaarav. Laste Zumba tõi tantsuplatsile kõige pisemad, kes rõõmustasid vaatajaid oma julguse ja elevusega. Ka cheerleader’ite esinemine oli täis sära ja pulbitsemas energiast.

Spordihuviliste jaoks oli päeva oodatuim hetk kindlasti traditsiooniline jalgpallilahing, kus omavahel võistlesid õpilased, lapsevanemad ja vilistlased. Kohtunik Triinu Vaher valvas mängu kulgu kullpilguga ja tagas ausa mängu. Kommenteerijad Kalev Kruus ja Ingrid Tullus lisasid mängule meeleoluka ja humoorika mõõtme. Seekord viis võidu koju taas vilistlaste meeskond.

Festival ei oleks täielik ilma maitsvate elamusteta. 4. klasside õpilaste ja perede kohvikud olid südamlikult ja hoolega ette valmistatud, käsitööburgeri järjekord ei lakanud kuni õhtuni. Kooliresto hiilgas oma tuntud headuses ning Arengufondi kohvikus sai nautida liikmete endi armastusega valmistatud hõrgutisi. Lisaks rõõmustas festivali külalisi õpilasfirmade laat, kus noored pakkusid müügiks enda loodud tooteid.
Päeva krooniks oli auhinnaloos, kus peaauhinnaks oli Sportlandi poolt välja pandud jalgratas firmalt Trek. Uue ratta võitja, kelleks osutus 1. klassi õpilane, sõitis koju rõõmsal meelel.

Sel aastal suunati kogu festivali tulu heategevuslikku projekti „RaM Hoov – õues olen õnnelik!“, mille eesmärk on kujundada koolihoovist mitmekesine, turvaline ja innustav keskkond liikumiseks, õppimiseks ja puhkehetkedeks. Juba sügisel valmib uus palliplats. Järgmisena ootavad ees ronimis- ja turnimiselemendid, väliklassid ja puhkealad, mis pakuvad lastele loovust toetavat ja rõõmsat õuemaailma.
Lisainfo projekti kohta on SIIN.
Projekti toetustelefon on endiselt kõigile soovijatele avatud:
Helista toetusnumbrile 9002022 (25 €)
või tutvu teiste toetamisvõimalustega ja projektiga lähemalt SIIN.

Vaata toredaid hetki galeriist
Kes soovib kogu kevadkontserti uuesti vaadata, siis saab seda teha SIIN.
Kevadfestivali jalgpallilahingut saab uuesti vaadata SIIN.

*Fotod ja videomaterjali jäädvustasid Hendrik Osula ja Meediaklubi

Sellised ühised ettevõtmised näitavad, kui tugev võib olla kooli ja perede vaheline side, kui me kõik anname oma panuse. Aitäh kõigile, kes korraldasid, esinesid, aitasid ja osalesid – see päev sündis tänu teile. Aitäh, et olete osa RaM-i kogukonnast. Koos on hea olla. Koos sünnib rõõm, muutus ja tähendus.

ROCCA AL MARE KOOLI ARENGUFOND – TOETAME KOOLI ARENGUT, MIS KÕLAB JA KÜLVAB UUSI UNISTUSI

2024/2025 õppeaasta kujunes Rocca al Mare Kooli Arengufondile erakordselt südamlikuks ja inspireerivaks. See oli aasta, mis tõi kokku meie koolipere, andis elu uutele unistustele ning sillutas teed veelgi tugevamale kogukonnale. Arengufondi tegevus ei seisne ainult toetuste kogumises – see on lugude kogum, milles igal toetajal ja hetkel on oma märkimisväärne tähendus.

Valge Estonia klaver – kingitus, mis jääb ajas kõlama

Üks suurimaid rõõme sel aastal oli kinkida koolile valge Estonia kontsertklaver väärtusega 70 000 eurot – tõeline pärl, mis jääb aastakümneteks kaunistama kooli aulat ja paitama kogukonna kõrvu ja südameid. Selle kingituse taga olid sajad toetajad ja head mõtted, mis nüüd helisevad igas akordis. Vaata videot klaveri saabumisest >>>

Gurmeeõhtusöök – maitseelamustest kasvavad unistused
Arengufondi korraldatud heategevuslikud Gurmeeõhtusöögid on saanud kauniks traditsiooniks. Juba 12. korral on kogukonna liikmed kooli aula pidulikus atmosfääris kohtunud, et jagada suurepärast toitu ja veelgi suuremat südamesoojust.
Vaata Gurmeeõhtusöögi videot >>>
Vaata Gurmeeõhtusöögi fotosid >>>
Sel aastal suunasime Gurmeeõhtusöögi tulu ning 10% varasematel aastatel kogutud tulust – kokku 43 000 eurot – projekti „RaM Hoov – õues olen õnnelik!“

Projekt „RaM Hoov – õues olen õnnelik”
„RaM Hoov“ ei ole lihtsalt uus projekt, see on kooli uus unistus, mille tulemusena luuakse mitmekesine ja inspireeriv keskkond, mis toetab laste liikumist, vaimset heaolu ja iseseisvat õppimist. RoheRaMi initsiatiivgrupist välja kasvanud idee on järgmine etapp meie kooli arenguloos, mida kannab edasi kogu koolipere ühine soov ja panus. Loe RaM Hoovi kohta lähemalt >>>
Koos eespool mainitud toetustega ning Kevadfestivalil kogutud tuluga summas 17 720 eurot on kokku kogunenud juba 60 720 eurot – see on tugev ja lootusrikas stardipauk millelegi erakordsele.

Ühendatud jõud ja ühine tee edasi
Kõik need sammud nii suurte kui ka väikeste toetajate toel viivad meid lähemale kooli unistuste täitumisele, mis kasvavad koos meie laste ja kogukonnaga. Rocca al Mare Kooli Arengufond tänab südamest kõiki, kes on sellel teekonnal meie kõrval. Iga toetus, iga osalus, iga naeratus ja hea sõna loeb.
Aitäh, et aitasite unistustel kõlada. Ootame põnevusega RaM Hoovi valmimist. Samm-sammult, ikka südame ja sihikindlusega liigume sinnapoole, et järgmiste aastate jooksul saaksid meie lapsed õppida, liikuda ja puhata keskkonnas, mis toetab nende rõõmu ja arengut. 2025/2026 õppeaastal keskendub arengufond oma tegevustes „RaM Hoovi“ projekti teisele etapile.

Kooli heaks. Meie laste heaks.
Arengufondi töösse panustavad vabatahtlikena meie kooli lapsevanemad – oma aja, energia ja oskustega. Liitu meiega ning aitame koos kooli unistustel täituda!

Aveli Karba
Lapsevanem, Rocca al Mare Kooli Arengufond

ABITURIENTIDE TAGASIVAADE

Olles nüüdseks juba gümnaasiumi lõpusirgel, võtame aja maha ning vaatame hetkeks tagasi oma RaM kooli teele, mis algas meie mõlema jaoks 10. klassis, Emmal sotsiaalsuunal ja Krislinil prantsuse keele suunal.

Uude kohta sulandumine on tavaliselt keeruline, eriti siis, kui enamik inimesi üksteist juba tunnevad, kuid RaMis oli see võrdlemisi lihtne. Enne õppeaasta algust toimus Vodja Koolis tutvumispäev, mille käigus õppisime oma lennukaaslasi lähemalt tundma ning hiljem aitasid nendega suhteid hoida lennuülesed tunnid (näiteks rahatarkus ning suuna- ja valikained).

Kooliellu sisse sulandumisel aitasid kaasa ka meie kooli õpetajad, kes teevad oma tööd kirega ja loovad turvalise õppekeskkonna, milles oli õppetööle keskendumine lihtne ja vigade tegemine loomulik osa protsessist. Õpetajad on olnud terve gümnaasiumi vältel väga toetavad ka tunnivälisel ajal. Krislinile oli prantsuse keele eksamiks õppimisel toeks lisaks oma õpetajale ka õpetaja Helena, kes leidis võimaluse Krisliniga iga nädal kohtuda ja harjutada lihtsalt prantsuse keeles vestlemist. Emma on tänu õpetaja Anni tagasisidele ja julgustusele taasavastanud oma kire kirjutamise vastu ning kaalub inspireerivate õpetajate eeskujul Rocca al Mare kooli kas logopeedi või kirjanduse õpetajana naasta (aga ei mingeid lubadusi!).
Meid mõlemaid üllatas, kui palju üritusi said õpilased Rocca al Mare koolis korraldada ning sellest vaimustuses olles oleme ka mitme kooliürituse korraldamises kaasa löönud. See on arendanud meie koostöö- ja juhtimisvõimet, õpetanud paremini stressiga ning ootamatute olukordadega toime tulema ja andnud meile väärt kogemusi kultuurikorralduse valdkonnas.

Rocca al Mare kool laseb igal õpilasel oma annetega särada. Pole vahet, kas su tugevuseks on humanitaar-, keele- või reaalained, sest RaMis ei väärtustata üht valdkonda rohkem kui teist. Emmal oli uude kooli tulles tõsine hirm, et talle hakatakse nii õpilaste kui õpetajate poolt ülevalt alla vaatama, kuna õpib kultuurisuunal. Õnneks ei osutunud see hirm tõeks ning nüüd tunneb Emma, et tänu õppesuuna valikule ja toetavale keskkonnale on ta leidnud oma kutsumuse, või vähemalt õige tee selleni.

Krislini jaoks on olnud Rocca al Mare kool abiks enesekindluse leidmisel:”Keelereis Prantsusmaale näitas, et tegelikult arenengi kõige enam, kui panen end uutesse ja võib olla vahel ka ebamugavatesse olukordadesse. Inspireerituna tollest keelereisist kandideerisin ma eelmisel suvel ka kolmenädalasele keelekursusele Prantsusmaal ja sain selleks ka stipendiumi. Rocca al Mare Kool on mulle õpetanud, et unistused tõesti muudavad maailma ja kool on olnud ka meeletuks toeks koolivälistes tegemistes.”
Rocca al Mare Kool on peale haridusasutuse ka kogukond, mis suunab sind iseendaks saama.

Emma Brit Leppoja ja Krislin Kaldmaa

MEEDIAKLUBI ON IGAS MÕTTES PILDIL

Rocca al Mare Kooli Meediaklubi on koht, kus õpilastel on võimalus tegeleda meedia ning sündmuste korraldamisega. Klubi tegevused hõlmavad videote filmimist ja monteerimist, televisioonitööga tutvumist ning kooli ürituste korraldamist ja tehnilist toetamist. Meediaklubi eesmärk on täiendada õpilaste teadmisi meediast ja sündmuste läbiviimisest, pakkudes samal ajal võimalust veeta aega koos sõpradega.

Klubi sündis tänu suurele õpilashuvile pärast RaM Tantsu ülekannet, kus õpilased said kätt proovida professionaalse ülekande tegemisel. Sellest hetkest alates on Meediaklubi pakkunud tehnilist tuge mitmetele kooliüritustele, sealhulgas otseülekannete ja salvestuste tegemisel. Sel õppeaastal on klubiliikmed olnud seotud näiteks kooli sünnipäeva saate, juubelijuttude lindistamise ning Kevadfestivali jäädvustamisega. Meediaklubi on osutunud eriti populaarseks just 9. klassi õpilaste seas.
Klubiliikmete kohtumised toimusid seni kord kuus tehnoloogiaklassis, kuid suure huvi tõttu on sügisel lootust, et need hakkavad toimuma kaks korda kuus. Oodatud on kõik huvilised, sõltumata varasemast kogemusest.

Meediaklubi juhendaja on Martin Grand, kellel on 15 aastat teletöö kogemust ning on OM filmiStuudio omanik. Tänu tema juhendamisele on klubiliikmetel olnud võimalus osaleda ka väljaspool kooli toimuvatel sündmustel, näiteks Eesti parima õpilasfirma finaalis ja Tudengite Öölaulupeol.
Kõigil huvilistel on võimalik meediaklubiga liituda alates sügisest!
Rohkem infot leiab kooli kodulehelt.
Albert Johannes Rebas

SEGAKOORI KONTSERT “EILSETE JA HOMSETE VAHEL” PANI HOOAJALE KAUNI PUNKTI

29. mail kõlas koolimajas kevadiselt helisev muusika – lavale astus Rocca al Mare Segakoor kontserdiga „Eilsete ja homsete vahel“. Seekordne kontsert oli eriline: lisaks muusikale said kuulajad osa ka luulest ja mõtisklustest, mida jagas külalisena kirjanik Lauri Räpp.

Õhtu muutis veelgi rikkamaks mitmete andekate muusikute osalemine saateansamblis: torupillil Piret Arikainen, kitarridel ja cajón’il Meelis Lehtla ja õpetaja Arlo Orlovski ning saksofonil vilistlane Maria Savastver. Klaveril saatis lauljaid meie koormeister õpetaja Helerin Lehtla. Kogu koori südame ja suuna eest seisab aga meie dirigent, õpetaja Sille Freiman.

Kontserdil kõlasid laulud nii peagi saabuva laulupeo repertuaarist kui ka armsad palad varasematest hooaegadest. Lauri Räpp avas publikule oma luule sünnilugusid ja jagas mõtteid loovusest, sõnast ja vaikusest nende vahel.

Rocca al Mare Segakoor ühendab kooli õpetajaid, lapsevanemaid ja vilistlasi – meid on sel hooajal rohkem kui kunagi varem: 63 lauljat! Koori on sel aastal nähtud ja kuuldud nii jõulukontserdil, kevadisel kooli festivalil kui ka tunnustusõhtul ning hooaja lõpetasime iseseisva kontserdiga, mis oli ilus ja südamlik punkt meie kooriaastale.

Peaaegu kuu aja pärast – praeguse ja järgmise hooaja vahel – suundume ootusärevusega suvisele üldlaulupeole. Just laulupidu on olnud paljude jaoks suur innustaja, mis nad sel hooajal koori on toonud. Uuel õppeaastal tähistab RaM Segakoor oma juubelit – ees on ootamas mitmeid erilisi ettevõtmisi. Hoidke meie tegemistel silm peal kooli sotsiaalmeediakanalites!

Kui tunned, et tahaksid ka osa saada meie toredast seltskonnast ja muusikast, kirjuta: sille.freiman@ramkool.edu.ee

Laulmiseni!
Kelli Roosimägi
koorivanem

RAM UHKUS 2025

2019. aastal tekkis KiVa tiimil idee ja soov tunnustada meie kooli inimesi, kes on mingil moel KiVa-meelsusega eriliselt silma jäänud. Tiitli nimi on inspireeritud eestlasi alati liigutavast tänuüritusest „Eestimaa uhkus“, mis samuti tunnustab inimesi imeliste tegude eest. Imelised teod, mille eest KiVa-tiim tunnustada soovib, on märkamine, hoolimine, toetamine ning kiusuvaba koolikeskkonna eest seismine.

Sel aastal annab KiVa tiim välja kolm RaM Uhkuse tiitlit:


Teie olete KiVa väärtuste kandjad!
Te märkate, tegutsete ja hoolite!
Õpitee alguses on nii palju olulist, mida peab tegema ja õpetama ning aega on pidevalt vähe. Teie jaoks on sellel teel ka KiVa tundide andmine oma klassile tähtis, sest teate, et iga tehtud tund annab panuse selleks, et kõik õpilased klassis väärtustaksid viisakat ja hoolivat suhtlemist. Te teate, et iga tehtud tund julgustab õpilasi kiusu olukordadesse sekkuma. Te teate, et iga tehtud tund vähendab halbade tegude kordasaatmist.
Oleme nii tänulikud Teie järjepideva tegutsemise eest Kiva tundide andmisel!
Monika, Gorkin, Piret Kersa, Tiiu Maasik – olete tõelised RaM Uhkused


Sina oled KiVa väärtuste kandja!
Sa märkad, tegutsed ja hoolid!
Hooliva suhtumise näitamiseks ei ole vaja korda saata hulljulgeid kangelastegusid.
Tegelikult on tähtsad väikesed igapäevased märkamised. Näiteks see, kui avastad kooli juurest pisikese hädasoleva jäälinnu, kes on vastu akent lennates end uimaseks kukkunud. Sa korjad ta hellalt maapinnalt üles ja uurid õpetajalt, kuidas saaks väikest linnukest aidata.
Oleme kindlad, et märkad ja astud juurde kõigile, kes abi vajavad. Olgu selleks siis väike jäälind või abi vajav klassikaaslane.
Pisikestest märkamistest saab kokku väga suur hoolimine!
Hugo Osula – oled tõeline RaM Uhkus

(Hugo Osula puudus ja tema auhinna võttis seniks enda kätte klassijuhataja Lizett)


Olete üheskoos KiVa väärtuste kandjad!
Te märkate, tegutsete ja hoolite!
Suure seltskonnaga koos ühise eesmärgi nimel tegutsemine annab väga palju võimalusi koostööoskuste arendamiseks, erimeelsuste lahendamiseks, grupitunde tekkimiseks, märkamiseks, ühise jõu tunnetamiseks, hooliva suhtlemise õppimiseks, teineteisega arvestamiseks.
Sellise suure kambaga ühiselt toimetamine on justkui KiVa eksam, mille ikka ja jälle sooritate hindele A!
Te õnnestute, sest te panustate, et kõik oleksid kaasatud, igaüks saaks osaleda, kõik tunneksid end igal hetkel väärtuslikuna, et omavahelised suhted oleksid hoolivad ja ühine siht alati silme ees.
Oleme Teie heatahtliku ja hooliva tegutsemise üle nii rõõmsad!
Meediaklubi – olete tõelised RaM Uhkused

TUNNUSTUSÕHTUTE SÄRAVAD TÄHED

Mai lõpus on meil traditsioon tunnustada 6.– 12. klasside õpilasi, kes lisaks õppimisele koolis oma tegevusega silma paistavad ja väärtust loovad.
Igast klassist toodi esile kolm õpilast, kes koos perega ilusale pidulikule vastuvõtule kutsuti.
Oleme teie üle uhked ja täname teid kõiki kogu südamest!

Adrian Solovjov
Anett Kiili
Annabel Pallik
Antoni Kornet
Arabella Rääk
Christopher Scott Sternfeld
Daniel Vunk
Diana Jurkina
Elle Marie Kangur
Emily Truup
Emma Brit Leppoja
Florian Põllu
Frederik Peegel
Gabriel Hiis
Greete Kinkar
Gustav Erik Luiga
Hanna-Nora Mansberg
Helena Lee Kangur
Johan Eric Annus
Karin Raava
Karl Hendrik Laud
Kaur Koitla
Kaur Valter
Kirke-Ly Kase
Klaus Kerik
Kristella Sikk
Kristiin Kaubi
Kristiina Kull
Kristofer-Robin Järvel
Lara Kookla
Laur Välja
Laura Sumberg
Liia Grete Amor
Liisi Karolin Kolk
Lisanna Selge
Margaret Stahhov
Margret Linda Kesa
Maria Ivask
Marie Vahar
Meelika Karu
Meribel Tiits
Merilin Kivisalu
Mia Nora Pugal
Mikael Johan Mõis
Mikael Talpsepp
Nelly Beekmann
Nikita Vysotskyi
Norah Laadoga
Olivia Velt
Oskar Robin Oja
Päären Agu
Rasmus Raidma
Richard Marcus Arge
Riko Hendrik Paavel
Robert Kangur
Robert Tukk
Roosi Aarniste
Ruben-Thor Talpas
Sebastian Sal-Saller
Stefan Siimon
Suvi Anna Kiiskman
Taavet Kübarsepp
Victoria Osa

PILTUUDIS

MEIE ÕPILASESINDUS SAI UUE PRESIDENDI

Järgmisest õppeaastast on õpilasesinduse presidendiks Karoliine Maasar 12.b klassist. Praegune president Mia Simone Arakas lõpetab gümnaasiumi. Soovime Karoliinele edu uues ametis!

AKTSIAÄSSAD VIISID ROCCA AL MARE KOOLI ÕPILASFIRMADE FINAALI

Õppeaastal 2024/2025 kujunes Rocca al Mare Koolist tõeline ettevõtluskeskus. Kokku tegutses üheksa eriilmelist õpilasfirmat – alates söödavast küpsisetaignast ja graveeritud klaasidest kuni investeerimislauamängu ja trendikate nokamütsideni.
Kõige eredamalt paistsid silma ÕF Aktsiaässad, kelle investeerimisteemaline lauamäng kindlustas neile koha konkursi Eesti parim Õpilasfirma 2025 finaalis ning tõi E-kaubanduse Liidu eripreemia „Parim Õpilasfirma e-pood“. Meeskonda kuulusid Grete Ohu, Mia Sumberg, Säde-Liisa Viiderfeld ja Mattias Jostov ja juhendajaks oli Mikk Oad.
Õpilasfirma Aktsiaässad liikmetel avanes võimalus ammutada inspiratsiooni Bolti peakontoris, kus kaasasutaja Martin Villig jagas oma mõtteid ettevõtlusest. Lisaks said nad Stenbocki majas koos teiste finaali jõudnud õpilasfirmadega tutvustada oma toodet peaministrile. Ringkäigul Stenbocki majas avanes noortel harukordne võimalus heita pilk ka valitsuse tööruumidesse.
Mikk Oad

KEVADINE KEELE- JA KULTUURIREIS

Kevadisel koolivaheajal sõitsid taaskord 8. ja 11. klasside õpilased keele- ja kultuurireisile. Kui 8. klasside sihiks oli pika traditsiooniga Brighton Inglismaal, siis 11. klasside reis viis juba tuttavate sihtkohtade nagu Berliini, Nizza, Barcelona ja Dublini kõrval esimest korda ka Itaaliasse, Firenzesse. Nimelt on 11. klassi jõudnud meie esimene lend, kellel on võimalus C-keelena õppida itaalia keelt ning seetõttu ka Itaaliasse keelereisile minna.
Keelereis pakkus nii mõndagi põnevat. Hommikul võõrkeeletunnid uues keskkonnas, uue õpetajaga ja ilma igasuguse võimaluseta eesti keele peale üle minna. Pärastlõunal väljasõidud, ekskursioonid ja muuseumid ning seiklemine omal käel uues tundmatus keskkonnas. Nii kujuneski reis sammuks iseseisvuse, kultuurilise avardumise ja keeleliste oskuste tugevdamise suunas. Õpilaste tagasisidest kumab läbi rõõm hakkamasaamise üle. Nii rõhutasid paljud, kui kasulik oli praktiline keelekasutus – suhtlemine kohalikega, toimetulek igapäevaolukordades ja isegi grammatikateemade mõistmine, mis varem olid jäänud häguseks. Keelereis õpetas noori iseseisvalt hakkama saama: olid ju kohalikud kodud ja pered nii erinevad harjumuspärastest.
Keelereis viis noored välja nende mugavustsoonist ning andis võimaluse rakendada seni õpitut elulistes olukordades. „Saan nüüd aru, kui suur väärtus on oskusel küsida, vastata ja lihtsalt suhelda,“ võttis üks keelereisija oma kogemuse tabavalt kokku.

ROOSTIKU KOOL TÄHISTAS SÜNNIPÄEVA

Meie armas Roostiku kool sai 6. mail 8 aastaseks! Väikesed ja suured Roostiku koolipere liikmed maiustasid sel päeval kringliga ja tundsid päevast rõõmu!

HEAD SUVE!

Juubelihõnguline kooliaasta on saanud läbi. Sel aastal hoidsime fookuses mõtet, et jõud tuleb juurtest. Mõtestasime juurte olemust ning väärtust ja vaatasime tulevikku nii, et juured on kindlalt maas. Omamoodi on meie juured meie pere, kes aitab heitlikel aegadel kindlustunnet hoida. Tugevateks juurteks on head suhted klassis ja koolis. Teadmine, et saad iga päev koolis end hästi tunda loob rõõmu ja annab võimaluse enesearenguks. Olulisteks juurteks on ka ühised väärtused, mis aitavad sihte seada ja oma teekonnal edasi liikuda.
Nüüd on aeg liikuda suvesse ja kosutada end päikese, mõnusate tegevuste ja vabadusega.
Rõõmsat suve kogu kooliperele!

LÄHIAJA SÜNDMUSED

20. juunil 12. klasside pidulik lõpuaktus kell 14.00
28.-29. augustil 6.-12. klassi õpikute laenutamine raamatukogus kell 9.00-16.00
1. septembril pidulikud kooliaasta avaaktused
4.-5. septembril 5.-12. klassi loodusklass