Uudiskiri nr. 66 / 17. aprill 2026
Postitatud:
KUIDAS ON LÄINUD MEIE ÕPPEAASTA EESMÄRKIDEGA?
Käesoleva õppeaasta eesmärgid, mille augustis püstitasime, olid järgmised:
1) õpijuhiste järgi õppimine ja õpetamine;
2) arengukava 2026-2031 loomine;
3) tervikliku kommunikatsioonimudeli väljatöötamine.
Kuidas meil on õnnestunud eesmärke täita?
Tänaseks, IV perioodi lõpuks, on 1.–5. klassi õpilased koolimajas ja 7.–11. klassi õpilased kodus saanud iseseisva õppimise päeval õppida õpijuhise järgi. 12. klassi noored said eelmisel õppeaastal ühe perioodi vältel iseõpet koos õpijuhistega katsetada. 6. klassi noored saavad õpijuhistega iseõppepäeva sel õppeaastal V perioodil.
Käesoleva õppeaasta vältel on õpetajad kogunenud õpiringidesse, mille eesmärgiks on toetada õpetajaid tõhusate õpijuhiste koostamisel, pakkudes neile tööriistu ja võtteid, mis toetavad õpilaste motivatsiooni ning õpilaste oskust oma õppimist ise juhtida.
Teiseks suureks eesmärgiks sellel õppeaastal on olnud kooli arengukava uuendamine aastateks 2026–2031.
Oleme mõtestanud laiendatud juhtkonna ja kogu kooliperega kooli missiooni ja visiooni teemadel, viinud läbi küsitluse, millele oli rekordarv vastajaid (kokku 1147). Aitäh teile kõigile! Teie panus on suur ja oluline. Tänu neile vastustele saime hea pildi kooli tugevustest, eesseisvatest väljakutsetest ja kooli mõjutavatest trendidest. Siit oli tore edasi minna kooli strateegiliste eesmärkidega. Laiendatud juhtkonna ja nõukogu arutelupäevadel töötati materjaliga ning tegeleti mõõdikute, eesseisvate prioriteetide ja tegevuskavaga.
Paralleelselt arengukava mõtestamise, loomise ja uuendamisega on õppeaasta kolmas eesmärk teadliku kommunikatsioonistrateegia väljatöötamine. Väärtuspõhise kogukonnakoolina leiame, et kommunikatsioon on osa kooli arengustrateegiast ja juhtimisest.
Teadliku kommunikatsioonimudeli väljatöötamiseks panime kokku töörühma, kuhu kuuluvad meie õpetajad ja arengufondi liikmed. Kommunikatsioonitiimi juhib meie lapsevanem Kaia Gil.
Meie ühine eesmärk on jõuda Rocca al Mare Kooli oma kommunikatsioonistrateegiani ning meil on rõõm tõdeda, et selle dokumendi mustand on nüüd valminud. Oleme Kaiale väga tänulikud ja liigume kindlalt hea tulemuse poole.
Sirje Toomla-Õige
KRIISIPLAAN JA ÄKKRÜNNAKU ÕPPUS
Rocca al Mare Kooli prioriteediks on alati olnud turvalisus. Meie jaoks on oluline, et igaühel meie kollases koolimajas oleks hea ja kindel olla. See soov on ka ajend, miks meie kriisistaabi liikmed regulaarselt kohtuvad ja vajadusel erinevad turvariskid läbi räägivad ning parendusettepanekuid teevad. Uuenduste hulka kuuluvad ka sel sügisel valminud Rocca al Mare Kooli uus kriisiplaan ning õppused.
Eelnevat arvesse võttes toimus veebruari koolivaheajal RaM Kooli kriisijuhi Marek Nisuma ja Foruse juhtimisel kogu kooli kollektiivile äkkrünnaku koolitus koos praktilise õppusega. Eesmärk oli harjutada käitumist vastavalt kriisiplaanile ning arendada õpetajate oskust reageerida erakorralistes olukordades.
Selline õppus toimus RaM Koolis teist korda ning igaüks meist võib öelda, et see ei ole lihtne. Siiski on harjutamine äärmiselt vajalik, sest nagu evakuatsiooni- ja muudegi õppuste puhul, oskame tegutseda kõige paremal võimalikul moel vaid eelneva ettevalmistuse korral.
Aitäh, õpetaja Marek, RaM Kooli kriisistaap ja Forus!
Heelika Kuning
ÕPETAJATE MOTIVATSIOON JA VÄÄRTUSTATUS EI SÜNNI ÜHEST OTSUSEST
Läbi meediakajastuste oleme kuulnud õpetajate karjäärimudelist. Kas see on meil ka?
Rocca al Mare Koolis oleme viimased kaks aastat töötanud õpetajate ja juhtkonna koostöös loodud karjäärimudeli alusel. Selle eesmärk ei ole õpetajatele täiendava koormuse tekitamine, vaid selguse, läbipaistvuse ja turvatunde loomine. Karjäärimudel aitab sõnastada, millised on kooli ootused õpetajale, millest koosneb õpetaja koormus, millised on tema arenguvõimalused ning milliste lisategevustega on võimalik oma panust ja rolli koolis kasvatada.
Õpetajate järelkasv, lojaalsus oma koolile ja õpilastele ning töörahu kujunevad keskkonnas, kus õpetaja tunneb, et teda kuulatakse, toetatakse ja temasse järjepidevalt panustatakse. Kooli juhtkonna roll ei ole pelgalt korraldada õppetööd, vaid luua raamistik, kus õpetaja saab areneda, eksida, õppida ja kasvada koos kooliga. Seetõttu on õpetajate motivatsiooni ja väärtustamise küsimus palju laiem. See puudutab koolikultuuri, omavahelist usaldust ja kokkuleppeid, mis annavad õpetajale kindluse, et ta ei ole oma professionaalses arengus üksi. Õpetaja soovib töötada keskkonnas, kus tema panust märgatakse ja väärtustatakse.
Õpetajat toetavad töötingimused ei mõjuta ainult motivatsiooni, vaid ka püsivust. Meie kogemus on näidanud, et noored ja alustavad õpetajad väärtustavad eriti tugevat mentorsüsteemi. Uude kooli tulles on oluline teada, et sa ei pea kõike üksi läbi tegema. Sõltumata varasemast töökogemusest, on mentor tugi, kes aitab kiiremini kohaneda ja turvaliselt areneda.
Usume arutelusse ja kokkulepetesse, sest toimiv kommunikatsioon on iga organisatsiooni alus. Hästi rakendatud karjäärimudel ei võta õpetajalt energiat, vaid annab paindlikkust ja hingamisruumi.
Tegelikult ei ole väärtustunne ainult palganumbris. Sama oluline on teadmine, et oled hoitud ja kuulatud ning kuulud kooliperre. Just see loob keskkonna, kus õpetaja silm särab ja soov koolis püsida kasvab.
Sirje Toomla-Õige
GÜMNAASIUMISSE VASTUVÕTT ON ALANUD
Rocca al Mare Koolis on alanud vastuvõtt 2026/2027. õppeaasta 10. klassi. Avaldusi saab esitada 30. märtsist kuni 15. maini e-keskkonnas ARNO.
Gümnaasiumisse on oodatud põhikooli lõpetajad, kelle õpitulemused võimaldavad jätkata õpinguid gümnaasiumi õppekaval ning kes on valmis õppima ja tegutsema kooli väärtusruumis.
Tänavune vastuvõtukord lähtub uuendatud riiklikest põhimõtetest, mille keskmes on kandidaatide võrdne kohtlemine ja selged, kõigile ühtemoodi rakenduvad tingimused. Vastuvõtt toimub üldise paremusjärjestuse alusel, mis kujuneb eelkõige põhikooli lõpueksamite, akadeemilise testi ja vestluse tulemuste põhjal. Meie kooli õpilaste puhul arvestatakse vastuvõtuprotsessis nende senist õpiteed Rocca al Mare Koolis.
Need muudatused toetavad üht olulist eesmärki – aidata igal noorel leida just talle sobiv õpitee ning hoida gümnaasiumiõpe sisuliselt tugev ja tähenduslik. Samal ajal on meie jaoks jätkuvalt oluline hoida ja arendada oma koolikogukonda, kus iga õppija saab kasvada, panustada ja olla märgatud.
Vastuvõtuotsused tehakse juunis ning õppekohtade kinnitamine toimub suve alguses. Vajadusel korraldatakse suve jooksul ka jätkuvastuvõtt.
Täpsem info ja vastuvõtutingimused on leitavad kooli kodulehel (https://ramkool.edu.ee/vastuvott/10klass/).
ROCCA AL MARE KOOL TÕI KOGUKONNA KOKKU HEATEGEVUSLIKULE GURMEEÕHTUSÖÖGILE
13. märtsil toimus Rocca al Mare Koolis Great Gatsby stiilis heategevuslik gurmeeõhtusöök, mis tõi kokku suure hulga koolipere liikmeid, toetajaid ja sõpru. Heategevusliku õhtu tulemusel koguti RaM HOOVi projekti toetuseks 32 507 eurot.
Õhtu pakkus elamusi nii maitse- kui ka kultuurinautlejatele. Meeleolu lõi MuBa Bigbänd ning külalisi kostitasid oma loominguga Eesti tippkokad. Tõeliseks õhtu kulminatsiooniks kujunes oksjon, kus läks rebimiseks Ott Tänaku võistluskiivri üle, mis müüdi õnnelikule omanikule 9000 euro eest.
Seekordse õhtusöögi tulu suunatakse projekti „RaM HOOV – õues olen õnnelik“, mille eesmärk on muuta kooli õueala mitmekesisemaks, funktsionaalsemaks ning veelgi enam õppimist ja koosolemist toetavaks ruumiks. Esimeses etapis rajatakse maja ette istumisalad ja multifunktsionaalne rattaparkla ning maja taha planeeritakse õueklassi ala. Järgmistes etappides lisanduvad täiendavad istumisalad ja multifunktsionaalsed lahendused, et luua keskkond, mis toetab nii õppimist, suhtlemist kui ka koos olemist.
„Sellised õhtud näitavad kõige paremini, kui tugev ja hooliv kogukond Rocca al Mare Koolil on. See on ühine panus meie laste igapäevasesse keskkonda,“ sõnas õhtu peakorraldaja ja kooli lapsevanem Kerttu Talvik. „Suur aitäh kõigile, kes selle õhtu võimalikuks tegid – nii korraldusmeeskonnale, kes panustas oma aja ja südamega, kui ka kõigile külalistele, kes olid kohal ja kaasa tulid.”
Fotod: Tiina-Liina Uudam. Vaata galeriid SIIT.
10 JA 20 AASTAT ROCCA AL MARE KOOLIS
Meie koolis on õnnelikkus üks oluline teema. Kuulub see ju eraldi punktina ka meie kodukorda. Usume, et õnnelikud inimesed saavad teha palju head ja oma õnnetunnet teistelegi jagada.
Aga mis ikkagi on õnn? Kooli jaoks on kindlasti õnn see, et meie majas on nii palju säravaid õpetajaid.
Kümnel õpetajal oli kooli sünnipäev sel korral eriti pidulik, sest neil täitus meie majas 10 või 20 aastat.
Lasemegi neil endil õnne valemit sõnastada!
Merle Laasma (RaM Koolis 10 aastat):“Õnn – kui lähedaste tervis on korras, kui akna taga kostub linnulaul ja kui saad varahommikul rabas kõndida. See hea tunne, kui pere on koos ning sõprade seltsis on mõnus ja turvaline olla.
Õnn on teha tööd, mis paneb silmad särama. Mul on vedanud, et saan töötada koos särasilmsete klassiõpetajatega – tänaste hariduse arhitektidega, kes kujundavad homseid tulevikutegijaid ning toetavad maailma muutuvaid unistusi.“
Kristiina Laiv (RaM Koolis 10 aastat):“Õnn on see, kui kodus on pere, kes sind alati ootab ja sinust rõõmu tunneb.
Õnn on see, kui sul on pere kodust kaugel, kes sind alati ootab ja sinust rõõmu tunneb.
Õnn on olla nende keskel ja tunda end oodatuna.“
Liili Raava (RaM Koolis 10 aastat):“See on korraga üks lihtsamaid ja keerulisemaid küsimusi. Sageli tundub, et õnn oli eile või aastaid tagasi – meenutame mõnda sündmust või tunnet ja mõistame: just see oligi õnn…
Ja siis näib, et õnn tuleb alles homme, nädala pärast, siis kui… Ta on nagu kättesaamatu sinilind, kes kusagil kauguses lendab, kuid kätte ei anna end kunagi päriselt…
Kummaline, et vanuse ja elukogemusega on minus kasvanud oskus tunda ära õnne just käesolevas hetkes. Olen siin, vaba tulema ja minema, ümbritsetud armsatest inimestest. Kodus nurrub mu kallis kass ja ootab mind pikisilmi… ning meie ümber on rahu. RAHU!
Õnn on siin ja praegu. Elu ise ongi õnn – see imetabane ja haruldane võimalus, mis meile kingitud on.“
Sirle Liiv-Kose (RaM Koolis 10 aastat):“Mulle tundub, et see on sisemise kompassi küsimus. See on midagi hetkelisemat kui lihtsalt rahulolu. See on paljuski tunne, et oled piisav just sellisena, nagu oled. Oskus hetke tabada. Päriselt kohal olla. Inimene ja aegruum.“
Siiri Vallimäe (RaM Koolis 10 aastat):“Õnn ei ole minu jaoks üks suur ja püsiv seisund, vaid pigem väikeste hetkede kogum. Päikesekiir puude vahelt piilumas, kevade esimene liblikas, märkamine ja kohalolu ja veel paljud sarnased asjad. Õnn on inimestes meie ümber – neis, kellega koos töötame, aga ka neis, kes ootavad meid kodus. See on naer ja nali päeva jooksul erinevatel hetkedel, siiras vestlus kolleegiga, sõbraga või oma lastega. Aga ka vaikne hommik teetassi ja raamatuga ehk aeg iseendale. Õnn on tunne, kui midagi saab tehtud paremini kui eile, midagi on täna teisiti kui varem, ja teadmine, et olen osa millestki tähenduslikust.“
Ave Tuhkur (RaM Koolis 20 aastat):“Õnn on teadmine, et elukogemusel on väärtus. See on õnn, mis ei hõiska, vaid sosistab, ta on sügav ja vaikne. Õnnelikuks tegevaid hetki, inimesi, olukordi on me ümber meeletult palju. On vaja lihtsalt peatuda ning märgata. See vajab harjutamist, kuid kui seda suudad, oled ÕNNEGA KOOS.“
Anni Kalm (RaM Koolis 20 aastat):“Viimaste aastate jooksul on väga teravalt selgeks saanud, et õnn tähendab rahu ja võimalust elada demokraatlikus iseseisvas Eesti riigis. Seejärel saame rääkida hea tervise olulisusest, tähenduslikest inimsuhetest ja inspireerivast tööst.“
Ele Riig (RaM Koolis 20 aastat):“Minu jaoks on õnn see, kui saan veeta aega oma lähedastega ja tunda nende toetust. Õnn peitub väikestes hetkedes, kus tunnen end rahuliku ja tänulikuna.“
Anu Laanet (RaM Koolis 20 aastat):“Ma arvan, et aastatega on õnne valem minujaoks muutunud. Kindlasti, kui 20a tagasi sai Rocca al Mare Kooli tuldud, oli selle tähendus hoopis teine, kui praegu.
Olen leidnud, et minujaoks on õnn, kui hinges on rahulolu, mida tekitab minu armas pere. Töökoht, mis meeldib. Imelised sõbrad. Kindlasti ei tohi ka selles kõiges ennast unustada.
Elu tuleb nautida. Igas mõttes, sest seda on meil ainult üks”.
Olga Klaser (RaM Koolis 20 aastat):“Minu noorem taksikoer, kes oli võetud varjupaigast ja elas varem hoopis muud elu võrreldes tänapäevasega, enda eeskujul kinnitas mulle, et õnn on just siin ja praegu ning see peitub lihtsamates pisiasjades. Ainult oska seda märgata ja rõõmustada selle üle.
Õnn peitub looduse ilus, värskes metsaõhus, mere lõhnas ja kohinas. Minu jaoks õnn on rahuolus, tasakaalus ja stabiilsuses, kui tervist ja jõudu jätkub, saab elu nautida, kui õpilased teavad ja oskavad õpitut kasutada, kui minu lähedased ja lemmikloomad on terved ja õnnelikud.“
20 AASTAT JÄRJEPIDEVAT LOODUSHARIDUST ROCCA AL MARE KOOLIS
Meie kooli loodusklass: 20 aastat järjepidevat loodusharidust Rocca al Mare Koolis. Sellist sõnumit oleme edasi andnud mitmel loodusturismi valdkonnaga seotud konverentsil. Legendid meie kooli loodusklassi tegemistest on liikunud mööda Eestimaad ning head koostööpartnerid kutsusid meid oma kogemust jagama.
Kõige olulisem peegeldus, mida oleme neilt kohtumistelt kaasa saanud, on tänu ja tunnustus. Meie järjepidev, süsteemne ning kõiki õpilasi ja õpetajaid hõlmav loodusklass tundub tänases Eestis, kus loodusharidus on taandatud marginaalseks, isegi uskumatuna. Just järjepidevus on tänasel haridusmaastikul suurim defitsiit. Kuid ilma korduva kogemiseta ei teki seoseid ega avaramat vaadet elule laiemalt. Juhuslikud ja eklektilised looduskogemused rikastavad küll argipäeva, kuid ei pruugi aidata kaasa seostatud tervikutunnetusele.
Järjepidevus baseerub ühise parve tunnetusel, kes teab miks, kuidas ja kuhu teel ollakse. Tundub, et meie kompass töötab ning parv on heas toonuses. Saime kohtumistelt kaasa lootusrikka palve, et suudaksime hoida Rocca al Mare kooli loodusklassi elus vähemalt seni, kuni loodusharidus laiemalt Eesti haridusmaastikul taas kosuma hakkab.
Selle kirjaga edastame kõigile loodusklassis osalejatele suure tänu ning palve üksteist sellel teel toetada ja innustada, nagu siiani oleme teinud!
Meie viimasest kogemuste jagamisest IX Loodusturismi konverentsil 10. märtsil on soovi korral võimalik osa saada SIIN.
Loodusklassi projektijuhid Silja Pihelgas ja Kadi Asmer
EMAKEELEPÄEV ON TÄHTIS!
Vanemas kooliosas toimus emakeelepäeval järjekordne kõnevõistlus Demosthenese Pärg.
Igast gümnaasiumiklassist sai ennast proovile panna üks õpilane, kõneldes teemal “Igal põlvkonnal on oma tõde ja õigus”.
Kõnevõistluse võitjaks pärjati Ats Saukas 12.b klassist, II kohaga tunnustati Natali Moorust 10.a klassist ning III koha pälvis Hanna-Nora Mansberg 11.a klassist. Publiku südamed võitis samuti Ats Saukas.
Palju õnne võitjatele ning suur tänu kõigile osalejatele!
Noorem kooliosa tähistas emakeelepäeva väikese võistlusega, kus tuli osata päris keerulisi sõnu õigesti kirjutada.
Meie parimad on teie ees:
1.a Rocco Zaštšerinski
1.b Laura Vanaveski
1.c Aleksandra Josephine Brewster ja Melissa Ilustrumm
2.a Sten Sirkel
2.b Oliver Männiste, Loore Poska ja Nora Lisette Vaikjärv
2.c Lukas Ruban
3.a Paula Sofie Sarap
3.b Roosi Natali Vetsa
3.c Johann Andreas Lass
4.a Rico-Caspar Norlan
4.b Liisabel Kristovald
4.c Mirjam Tajur
5.a Teresa Stahhov
5.b Kristjan Varts
5.c Jasmin Ella Pakk
ROHEFESTIVALI NELJAS KEVAD!
Igal aastal aprillis toob Rohefestivali nädal keskkonnateemad kooliperele jälle sammukese lähemale kutsudes kaasa mõtlema, suunates analüüsima oma harjumusi või kaasates erinevatesse roheaktsioonidesse. Ikka selleks, et oleksime koolina eeskujuks õpilase keskkonnateadliku mõttelaadi kujunemisel ja tulevikus arukate otsuste tegemisel.
Seekordse juba neljanda Rohefestivali valmistasid ette ja viisid läbi roheinitsiatiivi noortegrupi RING õpilased koostöös RoheRaM tiimiga. Fookusesse tõstsime jätkusuutlikud tarbimisharjumused, ühtlasi jätkus eelmisel aastal alustatud tervisekõnni ja aktiivse liikumise traditsioon.
Rohefestivali juhatas sisse vanema kooliosa kogunemisel läbi viidud paneeldiskussioon, milles tõstatati küsimus: „Milline on Eesti jätkusuutlik plaan tulevikuks ja mida saab teha üksikisik, et see plaan õnnestuks?”. Sellele jagasid omapoolseid nii teadus- kui praktikapõhiseid arusaamu külalised Maris Ojamuru (RaM lapsevanem, Sustinere/partner), Mihkel Tammo (RaM vilistlane ja lapsevanem, Hearth/juhtimisnõustaja) ning Jaanus Terasmaa (ökohüdroloogia professor).
Paneeli korraldas Maarja Maasik (12.c) ja Richard Marcus Uriko (12.c) ning modereerisid Oskar Paasma (12.a) ja Gert Georg Sepp (12.c)
Paralleelselt paneeldiskussiooniga mõõtsid keskmise kooliosa õpilased oma keskkonna teadmisi roheviktoriini vahendusel, mille koostas ja viis läbi Jürgen Rannavete (8.c) ning toeks olid noorema kooliosa õpetajad.
Teisipäeval nautisime kooliperega taimset koolilõunat ning vitamiini ampsudeks olid laudadele sätitud värsked võrsed, mille panid kasvama Meelika Karu (9.b), Iris Lukk (9.c), Markus Samuel Vaikjärv (9.b).
Mõtlemisainet ja eneseanalüüsi võimalust pakkus aula ette paigaldatud kapp-näitus “Kui palju on liiga palju?” Riidekappi oli paigutatud 164 rõivaeset ehk täpselt nii palju kui tänasel 7. klassi noorel keskmiselt kodus. On seda palju või on see hoopis tavapärane? Kas saaksime hakkama vähemaga? Kõik näitusele välja pandud riideesemed laenutati meie kooli leiunurgast.
Projekt valmis 7. klasside KuKäKo käsitöötundide ülesannete raames õpetaja Kristina Rajando juhendamisel.
Pikkadel vahetundidel oodati õpilasi kooliõue aktiivselt liikuma. Iga soovija sai enda julguse ja täpsuse proovile panna penalti löömise väljakutses, kus väravat kaitses abiturient Martin Vaher (JK Tabasalu). Samuti said discgolfi huvilised võimaluse siluda lähiviske tehnikat. Aktiivseid tegevusi koordineerisid Aron Sage (12.c), Mattias Jostov (12.c), Richard Uriko (12.c) ja Jaan Port (9.c)
Kesknädal algas varahommikuses karguses reipa tervisekõnniga kooli. Sel korral startis neljast erinevast alguspunktist 254 registreeritud kõndijat, nende seas 16 õpetajat. Aitäh, et olite eeskujuks!
Kõndimise kolmapäeva kõige suurema osalusprotsendiga oli 5.c klass (81%) ning preemiaks saavad võitjad minna Teras Beachile hullama. Tublid kõndijad olid aga ka 1.b (69%) ja 7.b (67%) õpilased.
Kõndimise hommikut aitasid läbi viia Paul Oskar Ojamaa (9.b), Mikk Jasper Paidla (9.b), Sebastian Prits (9.b), Martin Vaher (12.a), Laur Välja (12.a), Gert Georg Sepp (12.c) ja Oskar Paasma (12.a).
Kooliuksel uuriti Iris Lukk (9.c) vedamisel iga siseneja kooli saabumise viisi – jalgsi ja jalgrattaga tulijate arv ületas sel aastal autoga saabujate arvu!
Rohefestivali kulminatsiooniks kujunesid aga maailmarekordite omaniku JAAN ROOSE erakordsed trikid kooliõuele paigutatud slackline-il. Loodame, et Jaani inspireeriv kujunemislugu, sõbralikud õpetused ja uskumatuna tunduvad trikid kinnitasid nii mõnelegi ammuli sui vaatajale, et järjepidevus viib tõesti sihile!
Ühtlasi oli maailmakuulsa slacklineri külastus ka väärikaks sisseõnnistajaks HOOV toetusprojekti tulemusena kooliõuele rajatud turnimisväljakutele.
Kooliõue ja selle lähiümbruse koristustalgud on olnud juba kolmel järjestikusel Rohefestivalil noorema kooliosa õpilaste ja õpetajate väärt panuseks ning ühtlasi noortele praktiliseks õppekohaks ja keskkonnahoidliku harjumuse kujundajaks. Aitäh usinatele tegutsejatele!
Rohefestivali pildigalerii SIIN.
RoheRaM ja RING tänavad kõiki, kes aitasid kaasa korraldamisele ja kes võtsid osa erinevatest tegevustest.
RoheRaM tiim: Kristel Mäekask, Kaisa Kangur, Anneli Paat, Kadi Asmer
ROCCA AL MARE SEGAKOOR – 10 AASTAT ÜHIST HINGAMIST
Rocca al Mare Segakooril on täitunud esimene suur ümmargune tähis – käimas on meie 10. hooaeg! See on olnud üsna tegus aasta ja tõenäoliselt olete meid koolimajas kuulnud proove tegemas või üritustel esinemas. Aastate jooksul oleme jõudnud esinema kirikutesse, mõisatesse ja erinevatesse kontserdisaalidesse ning jaganud lava tuntud Eesti muusikute ja isegi kirjanikega. Meie jaoks väga olulisel kohal on olnud osalemised laulupidudel, tänu millele on koori read ka tublisti tihenenud.
Meie selle hooaja olulisemad tegemised:
• Proovidele lükkasime hoo sisse septembris ning peatselt tegime juba intensiivsemalt proove meeleolukas koorilaagris, mis seekord leidis aset hubases Altmõisa külalistemajas. Detsembris kõlasime koos teiste kooli kooridega Kaarli kirikus traditsioonilisel jõulukontsert-jumalateenistusel, mis saatis meid rahuga jõuludesse.
• 17. veebruaril tähistasime oma sünnipäeva piduliku kontserdiga Mustpeade majas. Meiega koos särasid laval pianist Johan Randvere ja meie oma kooli õpetaja Marta Lotta Kukk.
Sünnipäevakontserdi fotod leiad kooli pildialbumist ning video RaM TVst. Pildistasid ja filmisid Albert Rebas ja Rasmus Karus RaM Meediaklubist.
• Märtsis olime esindatud koorimuusika foorumil, et hoida kätt pulsil Eesti koorielul. Kaasa jäid kõlama Tõnu Kaljuste sõnad: „Üksteise õlatunne laulus, luules ja kultuuris hoiab meid koos.“ See ongi see, mis teeb koorilaulu meile nii oluliseks.
• Esimesel ülestõusmispühal Tallinna Jaani kirikus koos koguduse kooridega lauldes saime esitada Beethoveni teost “Kõik taevad laulvad“. Sel laulul on märgiline tähendus eesti koorilauljatele laiemalt – Johann Voldemar Jannseni eestikeelsete sõnadega teos kõlas juba esimesel laulupeol 1869. aastal ning selle esitamine aitab meilgi kanda olulist kultuuriloolist liini.
Kus meid veel näeb? Kevad ei ole veel läbi! Kohtume traditsioonilisel kooli heategevuslikul Kevadfestivalil ning loodetavasti saame üksteisele tervituseks noogutada ka kooli tunnustusõhtul.
Kummardus tegijatele
Kümne aasta jooksul on koori ettevalmistusse ja kõlasse panustanud mitmed dirigendid: Aarne Saluveer, Hanna Renter, Ave Tuhkur, Mariliis Kreintaal, Allan Tamme, Silja Uhs, Kati Põder ja Illia Humenjuk. Viimasel kahel hooajal on meid eduka tandemina juhatanud Sille Freiman ja Helerin Lehtla.
Oleme siiralt uhked, et meie kogukonnas on nii palju pühendunud lauljaid – õpetajaid, lapsevanemaid ja vilistlasi – tänu kellele oleme kasvanud stabiilselt tegutsevaks segakooriks. Aitäh kõikidele dirigentidele, kes on end sellesse töösse pühendanud!
Johan Randvere ütles toredasti meie sünnipäeva kontserdi eel: “Kooris laulmine on ülitervislik asi! Soovitaks ka inimestele, kes peavad viisi – see on nii kaif, mitut harmooniat samal ajal laulda, olla selles osaline. Sa teed teisega midagi, mida sa päriselt sõnadega ei saa seletada ja need inimesed on sulle pärast neid kontserdiolukordi natuke kallimad.”
Kui pead viisi ja tunned, et tahaksid meiega koos heliseda, siis kirjuta meile:
sille.freiman@ramkool.edu.ee
Jälgi meie tegemisi kooli kanalites ja koori Facebooki lehel: https://www.facebook.com/RaMSegakoor
Laulmiseni!
Kelli Roosimägi
koorivanem
PILTUUDIS
RaM Kool sai 26! Selle tähtsa pidupäeva puhul toimus koolis nii mõndagi.
26. märtsil tähistasime kooli sünnipäeva nooremas kooliosas EESTI PEOGA.
Tantsisime, laulsime ning saime nautida meile külla tulnud rahvatantsijaid ja noori lõõtsapoisse.
27. märtsil toimus kooli sünnipäeva puhul pidulik aktus koolimaja ees. Lustlik meeleolu jõudis hiljem koos kringlitega ka klassiruumidesse.
27. märtsil said tublid 10. klassi õpilased pidulikul tseremoonial kätte ka oma RaM kooli sõrmused. Nüüd on kümnendikud meie kooliperre korralikult vastu võetud! Kandke sõrmuseid uhkusega ja ärge unustage täita abiturientide poolt lausutud sõrmuse vannet!
28. märtsil toimus 9.-12. klassi õpilastele, õpetajatele ja vilistlastele KULDBALL.
Džässikuu puhul sai kogu koolipere 30. märtsi hommikul osa džässikontserdist.
Külla tuli Siim Aimla Trio koosseisus Siim Aimla (saksofon), Ara Yaralyan (kontrabass) ja Artis Boris (klaver).
Milline särav džässipidu kolme omanäolise kontserdi ning huvitavate lugudega džässmuusika ajaloost, stiilidest ja esitustavadest!
Ka meie oma ja armas „Mu süda, ärka üles“ jõudis publikuni taaskord uues põnevas kuues.
LÄHIAJA SÜNDMUSED
27.04 viienda õppeperioodi algus
06.05 Roostiku kooli sünnipäev
11.05-12.05 noorema kooliosa hommikud emadega
13.05 ujumisvõistlus RaMuM
14.05 muusikakooli kevadkontsert
17.05 Arengufondi heategevuslik Kevadfestival
21.05–22.05 loodusklass
25.05 vanema kooliosa tunnustusõhtu kell 18.00
26.05 keskmise kooliosa tunnustusõhtu kell 18.00
02.05 5.–11. klassi spordipäev
04.06 12. klasside tutipäev
05.06 12. klasside lõpukell
05.06 Noortekoori hooaja lõppkontsert
07.06 RaM Golf Cup 2026
09.06 1.–4. klasside spordipäev
12.06 viimase koolipäeva aktus
12.06 9. klasside pidulik lõpuaktus kell 14.00
19.06 12. klasside pidulik lõpuaktus kell 14.00