Vabariigi aastapäeva etendus “Kalevipoja kivi” peredele 20. märtsil kell 18.00

Postitatud:

Oled väga oodatud 20. märtsil kell 18.00 koolimajja, et saada osa vabariigi aastapäeva etendusest “Kalevipoja kivi”.
Sel korral tuuakse lavale Eesti lugu läbi luule!

KAVA
Jaan Tätte „Hümn“
Friedrich Reinhold Kreutzwald „Kalevipoeg“ VIII lugu
„Kalevipoja“ rahvaväljaanne ilmus 1862. aastal eestlaste rahvusliku ärkamisaja koidikul. Kreutzwaldi loodud kunsteepos andis olulise tõuke eestlaste eneseteadvuse tõusule. Nüüd oli ka meil oma eepos nagu paljudel suurrahvastel.

Lydia Koidula „Kodu“, viisi autor Konstantin Türnpu
Ärkamisaeg sai hoo sisse 1860. aastate lõpus. Lydia Koidula oli ärkamisaja kõige olulisem luuletaja. 1865. aastal asutatud Vanemuise seltsis oma näidendeid („Saaremaa onupoeg“ 1870, „Säärane mulk“ 1871) lavastades pani Koidula aluse eesti teatrile.

Paul Gerhardt „Mu süda ärka üles“, eesti rahvaviis, seade Cyrillus Kreek
Venestamisaeg algas 1881. aastal Aleksander III võimuletulekuga. Venemaa hakkas jõuliselt ellu viima suuršovinistlikku venestamispoliitikat, et sulatada vallutatud tsaaririigi äärealad ühtseks Vene riigiks. Eesti- ja Liivimaal hakati kooliharidust andma vene keeles, asjaajamiskeeleks sai vene keel.

W. J. Jürgens „Ole mureta“, Liisa Kuusik „Sääl on mu isamaa“, Emilie Palm „Troostiks“
Epigoonluse aeg. Venestamine tähendas ka rahvusliku ärkamisaja hääbumist. Uus arvukas luuletajate põlvkond püüdis küll massiliselt jäljendada Lydia Koidulat, kuid nende isamaa- ja armastusluule kõlas õõnsalt ja võltspaatoslikult ning oli nii sisult kui vormilt küündimatu. Eduard Bornhöhe loodud tegelaskuju Salomon Vesipruul on epigooniliku luule parim paroodia.

Juhan Liiv „Must lagi on meie toal“
Sajandivahetuse aeg. 19. sajandi lõpp oli eestlaste elus troostitu. Venestamine oli täies hoos, elu tsaaririigis oli nii vaimselt, kultuuriliselt kui ka majanduslikult rusuv. Tunneli lõpus veel valgus ei paistnud.

Gustav Suits „Lõpp ja algus“
1905. aasta revolutsioon – lootuse aeg. Esile astus rühmitus „Noor-Eesti“. See oli esimene Eesti noor haritlaspõlvkond, kes võttis eesmärgiks jõuda järele Euroopale, tõsta kirjandus ja kunst uuele esteetilisele tasemele. Nooreestlaste põlvkonna teadvuses hakkas idanema idee iseseisvast Eesti riigist.

Marie Under „See kleit on ikka tõusnud sulle pähe“
„Siuru“ aeg – 1917. Ilmasõjast ja okupatsioonist kurnatud rahvas igatses midagi ilusat. „Siuru“ rühmitus oli nagu sõõm värsket õhku sel keerulisel ja raskel ajal. Marie Underi sonetid said üleöö kuulsaks, „Siuru“ rühmituse kõigist liikmetest said eesti kirjandusloo klassikud: Tuglas, Under, Gailit, Visnapuu, Adson, Semper.

Henrik Visnapuu „Tõmbtuul“
Vabadussõda 1918-1920. Esimest korda ajaloos oli eestlastel võimalus saada päris oma riik – Eesti Vabariik. Selleks aga tuli valada palju verd ja lüüa tagasi punase Venemaa vallutusplaanid. „Oleme tormide teele rajanud maja,“ ütles luuletaja Visnapuu ja seda lauset peame me igal ajal meeles pidada, et ehitada oma kodu kindlaks ja vastupidavaks.

Ernst Enno „Need ei vaata tagasi“, viisi autor Rein Rannap
Esimese Eesti Vabariigi aeg – igatsus, mida eestlased kandsid hinges pool sajandit, kogu Nõukogude okupatsiooni vältel. 1970.-80. aastate Brežnevi ajal kõlas see Ernst Enno luuletus Urmas Alenderi ja „Ruja“ esituses eriti võimsalt.

Betti Alver „Korallid Emajões“
Stalini aeg. Okopeeritud Eesti. 1945. aastal arreteeriti luuletaja Heiti Talvik, kes 1947. aastal Venemaa vangilaagris suri. Talvik on sümbol, kuidas läbinisti julm stalinistlik Venemaa hävitas kultuuri. Betti Alveri jaoks oli Heiti Talvik hinge- ja mõttekaaslane, elu armastus.

Kalju Lepik „Nägu koduaknas“
Sõjajärgne aeg. Eestlased paguluses. 1944. aastal Läände põgenenud eestlased lootsid, et okupeeritud kodumaa saab varsti vabaks, et nad saavad koju tagasi pöörduda, kuid päevadest said nädalad ja aastad, lootus kustus ja „Koduaknast irvitab vastu / võõra verine nägu“.

Paul-Eerik Rummo „Põgene, vaba laps“, viis Uno Naissoo
Praha kevade aeg. Sulaaja lõpp. Stalini diktatuurile järgnes 1960. aastatel pisut leebem n-ö sula, mil kirjandusse tuli terve hulk noori andekaid luuletajaid – kassetipõlvkond: Paul-Eesti Rummo, Mats Traat, Viivi Luik, Jaan Kaplinski, Leelo Tungal, Hando Runnel jt.

Villu Tamme „Tere, perestroika“
Perestroika aeg. 1985. aastal tuli Nõukogude liidus võimule Gorbatšov ja Eestis hakkasid puhuma vabaduse tuuled. Üheks seda aega iseloomustavaks sümboliks oli punkar Villu Tamme laul.

Karl-Martin Sinijärv „Soome-ugri rahvatants“
Vabaduse aeg. 1988. aastal ilmunud luulekogus oli noorel Karl-Martin Sinijärvel luuletus, mida võib nimetada etnofuturismiks. Luuletus annab edasi seda elurõõmu, mängulisust ja vabadusetunnet, mis Eestisse oli saabunud.

Kristiina Ehin „Seda maad…“
Vabaduse aeg. Eesti on vaba maa ja iseseisev riik. Kristiina Ehini luuletus hoiatab, kui habras on vabadus ja kui hoolega me peame seda hoidma.

Hando Runnel „Ilus maa“, viis Rein Rannap


Näidendi autor ja kava koostaja: Jaanus Vaiksoo

Lavastajad: Anni Kalm, Kaja Komissarov

Teatritrupp: Paula Sofie Sarap 1a, Elisabeth Jõgi 1a, Alexandra Evita Sokk 2a, Marcus Raudsalu 2a, Carolyn Janee Salumets 2a, Marliis Järva 2a, Eliise Elina Saarts 2b, Marie-Mette Mellikov 2b, Aurelia Riibe 2c, Amanda Veiman 2c, Beti Elsa Pakk 2c, Toren Saue 2c, Nora Laanep 2c, Säde Lahtein 2c, Aston Asmer 4a, Ines Sinisoo 4a, Joosep Lukas Tali 4a, Tobias Tohver 9a, Albert Johannes Rebas 9b, Siim Stenver Kirt 10a, Gustav Paal 10a, Tanel Ojala 11a, Karin Raava 11b, Mirtel Korbelainen 12a, Mario Alvar Kõller 12a, Karl Pillak 12a, Marleen Palmse 12a, Francis Rebas 12a, Romet Ronk 12a, Emma Carmen Koit 12a, Mattias Johannes Kahar 12a, Oliver Toome 12a, Sten Erik Soomre 12a, Andreas Mere 12a, Sander Savastver 12b, Oskar Ulejev 12b, Hans Herman Männik 12b, Rasmus Stefan Sarena 12b, Ethel Kurel 12b, Triinu Liisa Mäeorg 12c, Kristel Einaste-Lukk, Elisabeth Oago, Raimond Pääru,
Robert Reesar, Gea Rebas, Ergo Aas, Ingrid Tullus, Kadi Asmer, Ave Tuhkur, Kati Põder, Arlo Orlovski, Aneta Varts, Siiri Rieberg, Katrin Saareleht, Maris Kilmi, Helen Tiitus, Kristina Rajando,
Karina Kirisberg, Mari Viik, Leila Vaigla, Helerin Lehtla ja Rocca al Mare Kooli noortekoor