Uudiskiri nr. 56 / 19. aprill 2024
Postitatud:
KAS SINUL JUBA ON MEIE KOOLI TEKKEL?
Meie koolivormi osaks on rõõmustavalt ilus tekkel, mida on seni kantud kurvastavalt vähe. Jaanuari alguses kogunes tekli töörühm eesmärgiga koostada Rocca al Mare Kooli tekli statuut, kaardistada RaM Kooli teklipäevad ning leida koosmõtlemise tulemusena parimad viisid, kuidas tekli kandmine kujuneks koolielu loomulikuks osaks. Tekli kandmine suurendab ühtekuuluvustunnet, lisab akadeemilist väärikust ja rõhutab just meie kooli nägu.
Saame rõõmuga tõdeda, et meil on hästi läinud! Enne Eesti Vabariigi aastapäeva tegime teklite ühistellimuse õpetajatele ja kooli noortekoorile. Noortekoor kandis tekleid esmakordselt EV aastapäeva etendustes.
RaM Kooli 24. talvel, 24. veebruari varahommikul kogunes meie kooli esindus esimest korda ühiselt Toompeale riigilipu pidulikule heiskamisele ning meie kooli värvides teklikandjaid sai kokku rõõmustavalt palju! Loodame, et see sündmus oli kauni traditsiooni alguseks.
Teine ühistellimus tehti enne kooli sünnipäeva – tekliomanikke lisandus nii vanemasse kooliossa kui ka õpetajate hulka. Paralleelselt toimus töö tekli statuudiga. Statuudile andsid tagasisidet õpetajad, õpilasesindus ning kooli juhtkond. Tänaseks on statuut vastu võetud ja kinnitatud ning leitav kooli kodulehelt. Muuhulgas on seal kirjas tekli kandmise hea tava ning meie kooli teklipäevad.
Kuidas edasi?
Tutvustame tekli statuuti V perioodil kõikide kooliosade hommikukogunemistel.
Teeme kolmanda ühistellimuse, milles on võimalus osaleda keskmise kooliosa õpilastel, aga ka õpetajatel ja gümnasistidel, kes enne kooli sünnipäeva teklit tellida ei jõudnud. Noorema kooliosani jõuame mõistagi ka – uue õppeaasta hakul, augustis.
Suur tänu igaühele, kes sisemisest soovist mõttega juba kaasa on tulnud! Kanname oma kooli ilusat teklit au ja uhkusega!
Tekli töörühma nimel
Helerin Lehtla
RIIGIKAITSE SAAB ALGUSE KODUST JA KOOLIST
Intervjuu riigikaitseõpetaja Marek Nisumaga
- Vaatasime uhkusega, kuidas sa juhtisid sel aastal Eesti Vabariigi 106. aastapäeva paraadil Tallinna Kaitseliidu Kalevi malevkonda. Mis emotsioone see tekitas ja milline on paraadi tähtsus sinu jaoks?
Ma ei ole kunagi esinenud laulu- ega tantsupeol, aga emotsioon paraadil oli vast sama – olla Eesti jaoks olemas, nii rahus kui sõjas. Eesti Vabariigi paraad on minu jaoks kalendriaasta tähtsündmus number üks! - Kuidas sa Kaitseliitu sattusid, kui kaua oled Kaitseliiduga seotud olnud ja millisena näed oma rolli selles organisatsioonis?
Kaitseliiduga liitusin 10 aastat tagasi, sest kamraad Erki vajas tol ajal oma allüksusesse uusi komandöre. Ja kuna novembris 2013 oli alanud Ukraina kriis, siis sain kohe aru, et rahulikult need sündmused seal ei jätku.
Hetkel olen Kalevi Malevkonnas kompaniiülema abi, mis tähendab, et minu alluvuses on üle saja kaitseliitlase ja ma täidan ülesandeid, mida tsiviilelus teeb personalipealik.
Täna tahan Kaitseliidus jätkata, aga ootan aega, kui keegi noorem minu tööülesanded üle võtaks. Et ka nooremad inimesed saaksid ametiredel tõusta ja areneda. Mina saaksin sel juhul panustada rohkem koolitustele, mis on mulle südamelähedased. Esmatähtis praegusel ajahetkel on elanikkonnakaitse koolitused kõikidele Eesti inimestele, et nad oskaksid nii teoreetiliselt kui ka praktiliselt käituda sel hetkel, kui meid peaks tabama mingisugune eriolukord. Ka soovin jätkata oma üleelamiskoolitustega, milles on erinevad metsa- ja soomaastiku tegevused. - Järgmisest aastast on riigikaitseõpetus kohustuslik kõikides Eesti koolides. Sina oled meie koolis riigikaitset õpetanud valikainena juba pikki aastaid. Milline on olnud sinu senine kogemus meie õpilastega ja kas plaanid õpetamise osas midagi muuta?
2006. aastast on riigikaitseõpetus olnud meie koolis gümnaasiumis valikaine. Tavaliselt on see olnud üks populaarsematest valikainetest. Kellel on huvi, see valib! Vastu tahtmist ei ole keegi seda ainet seni valinud. Õpilaste hea tahe hakkab eriti hästi tööle riigikaitselaagris, kus meie kooli õppurid teevad asju rohkem, kui neilt nõutakse. Riigikaitselaagrites on Rocca al Mare Kooli õpilased alati pälvinud kiitust nii teistelt laagrilistelt kui ka korraldajatelt. Laagrites saan alati meie õpilaste üle tunda väga suurt uhkust.
Kuna praegune julgeoleku olukord on kardinaalselt muutunud, siis täna peab iga meie inimene kasvõi teoreetiliselt teadma, mida teha hädaolukorras. Veel parem praktikas oskama. Alati ei pea mõtlema, et meid tabab sõda, meid võib tabada ka pikaajaline elektrikatkestus või mingi muu eriolukord (nagu oli koroona). Siit tuleneb ka riigikaitseõpetuse teooriakursuse muutmine kohustuslikuks. - Aitad kokku panna ka riigikaitseõpetuse õppematerjali. Oled õpiku retsensent. Palun räägi sellest lähemalt.
Praeguseks olen retsenseerinud sügisel ilmuva uue riigikaitse õpiku kirjastus Mauruselt.
Uus paberõpik eelmisest õpikust väga palju ei erinegi. Seesama elanikkonnakaitse teema on õpikus uus. Aga mida me tahame koostöös kirjastus Maurusega teha, on luua uus e-õppekeskkond, kus oleksid abimaterjalid nii õpetajale kui ka kontrolltestid õpilasele, pluss ka erinevad praktilised juhendid riigikaitseliste tegevuste läbiviimiseks. See töö on kirjastusega veel algfaasis ja hetkel ma rohkem ei avaldada. Aga kindlasti veel sel õppeaastal saab see töö tehtud. Nii et sügisel on riigikaitseõppuril olemas nii uhiuus paberõpik kui ka uhiuus digiplatvorm riigikaitseliste teemade läbimiseks.
KÕNEVÕISTLUS DEMOSHTENESE PÄRG ANNAB VÕIMALUSE OMA MÕTTED KUULDAVAKS TEHA!
Gümnaasium tähistas emakeelepäeva traditsiooniliselt – esitades ja kuulates kõnesid.
Kõne teema oli “Inimene olla tähendab ekselda keelumärkide metsas”, mis on parafraseering Mati Unti mõttest. Sõna said esindajad igast gümnaasiumiklassist.
Sisukate ning mitmekülgsete kõnede hulgast kerkisid žürii hinnangul esile järgmised esitused:
III koht Sander Savastver
II koht Gustav Paal
I koht Mirtel Korbelainen
Mirtel Korbelaineni võidukõne
„Inimene olla tähendab ekselda keelumärkide metsas“
Austatud õpetajad ja õpilased!
Valdur Mikita on öelnud, et tänapäeva elust on puudu sihipäratu otsing ja seda tuleks endale aeg-ajalt lubada. Ta lisab juurde, et Eesti metsades on eksimise võimalus väike ja kellel see õnnestub, peaks omamoodi õnnelik olema.
Mind pani see mõtlema, kuidas on üldse võimalik sihipäratu otsing või mis see õigupoolest on. Terve oma elu liigume erinevate sihtide poole. Sihid, mille oleme endale ise seadnud. Sihid, mis on meile seatud. Kõrvalekalded sellelt teelt on justkui eksimused. Siinkohal sobiks ju hästi see mõte, et õnnelik on see, kellel õnnestub eksida – ometi on meie teed täis keelavaid märke, millega eksimuse puhul „karistus“ kaasneb. Harva kohtame inimest, kes juubeldades hõiskaks: jess ma eksisin, küll sain vahva õppetunni. Pigem saadab eksijat näole valguv õhetus ja õigustusnoot, miks see viga aset leidis. Ja kui siit mõttega edasi lennata, siis kuidas tõepoolest tänapäeval on sihitu ekslemine üldse võimalik, kui esimene sõna, millest pea iga laps esimesena aru saab on: ÄRA tee, ÄRA puutu, ÄRA…. Ehk meie elu algab kõige sellega, mida tegema ei peaks, mis meid ohu eest hoiatab või ühiskonnas keelatud on.
Mati Unt on tabavalt öelnud, et inimene olla tähendab ekselda keelumärkide metsas. Riigiteataja 4. jaos pealkirjaga “Keelu- ja mõjualamärgid” paragrahv 8 esimene punkt on välja toodud keelumärkide definitsioon – keelumärgid kehtestavad keelud ja piirangud ning muudavad või lõpetavad need. Mis saaks ühiskonnast, kui ühel päeval kõik keelud kaoksid? Kas tekiks kaos ja ühiskond lõpetaks sellisel kujul toimimise? Või oleksime võimelised ISE otsustama, mis meid toetab ja mis mitte.
Kerime ajas tagasi ja mõtiskleme, mis on keeldudest üle astumine inimkonnale kaasa toonud? Alustame siis algusest. Piiblitõlgenduste järgi olid meie esivanemad Aadam ja Eeva, kes astusid üle ainsast keelust ja aeti välja Eedeni aiast. Teoloogid on palju vaielnud ja olnud erimeelsusel, kas see keeld oli antud teadlikult, et inimene seda rikuks, sest kui inimesele on antud mõtlemisvõime, siis peab ta olema ka võimeline langetama enda jaoks õigeid otsuseid. Ajaloos on olnud mitmeid näiteid, kus keelude rikkumisega võis kaasneda väga tõsiseid tagajärgi. Näiteks keskajal Euroopas võis kiriku õpetuste vastu eksimine või ketserlus tuua kaasa surmanuhtluse, mille käigus võidi ka pea maha võtta.
Aga tuleme nüüd tagasi tänapäeva, siia meie Rocca al Mare Kooli. Seisan siin teie ees abituriendina. Kõik ootavad ja küsivad, mis ma elus edasi teen? Kas siht on silme ees? Kogelen ja keerutan, häman midagi vastu. Kuigi südames tunnen, et uitan sihitult kõrgkoolide kodulehtedel, lappan sihitult erinevaid erialasid, tahan proovida ühte, aga kardan eksida ja teha valet valikut. Õpetajad tahaks praegu kindlasti öelda, et sellest pole midagi, võid julgelt erinevaid asju proovida. Aga mina täna nii ei tunne. Tunnen, et pean kohe sooritama hästi, sest sellest sõltub minu soorituse protsent ja perioodihinne ja see omakorda mõjutab seda keskmist hinnet, millega elukool minu väärtust kaalub. Raske on muuta seda mustrit, mis meil DNA-sse sisse on kirjutatud.
Nüüd saan aru, mida Valdur Mikita oma mõttega tahtis öelda ja silme ette kuvan Mati Undi mõtte. Ekslen siis nii poolsihitult ja proovin nendele märkidele mitte otsa joosta. Ja järgmine kord, kui mõne eksimuse teen, siis proovin ära selle südamest rõõmustamise: jess, tore, et eksisin, muidu poleks ju õigest rajast osanud rõõmu tunda.
KOOLI SÜNNIPÄEVAL ÕNNITLESIME NEID ÕPETAJAID, KES ON MEIE KOOLIMAJAS OLNUD 10 JA 20 AASTAT.
Kuna meie majas on õnn väga tähtis faktor, siis lasime õpetajatel, kel on meie majas täis saanud 10 ja 20 aastat, sõnastada seda, mis on õnn nende jaoks.
SIIRI RIEBERG (RaM Koolis 20 aastat)
“Tegelikult on õnn alati meiega olemas. Oleneb, kuidas teda märkad ja kuidas oskad oma õnnes mingitel hetkedel mõnuleda ning mõelda…aaa jaaa, see hetk praegu ongi minu õnnehetk.
Ma arvan, et ma ei erine mitte kuidagi maailma teistest inimestest, sest õnn on armastuses, lastes, vanemates, sõprades, koertes, elamustes, õhtutes-hommikutes. Selles, keda ja mida sa armastad. Õnn kaasa meile!“
INNA ILJASOVA (RaM Koolis 20 aastat)
“Õnn tähendab minu jaoks seda, et võin endale lubada vabadust ja sõltumatust. Vabadus ja sõltumatus pakuvad mulle võimalust nautida omaette olemist – seda aga ainult sel juhul, kui saan olla kindel, et vajalikul hetkel on minu ümber olemas just need inimesed, kellest hoolin!“
ENEKEN MOORLAT (RaM Koolis 20 aastat)
“Õnn on siis, kui süda on rahul ja meel rõõmus ja sa seda hetke ise ka märkad ja ära tunned.“
ANNELI PAAT(RaM Koolis 20 aastat)
“Õnn on see, kui …
… märkad lihtsaid asju enda ümber, mis teevad tuju heaks;
… oled rõõmus ja su hing on rahul;
… saad olla kohas, kus sul on tore ja nendega koos, kellega sul on hea olla;
… leiad lauasahtlist ühe šokolaadikommi (veel parem kui kaks);
… oled just valmis saanud tüütu ülesande;
… leiad end mõttelt: „Mida ma nüüd võiksin teha?“;
… oskad hinnata seda, mis sul on;
… süüa cappuccino kõrvale maasikatega šokolaadikooki;
…“
HELENA ELME (RaM Koolis 10 aastat)
“Õnn on armastada ja olla armastatud.”
KADI ASMER (RaM Koolis 10 aastat)
“Õnn on kahe kõrva vahel elutsev rõõmus tegelane ja igavene kaasteeline. Oluline on teda märgata, hoida, kasvatada ja tänada – igas pisemaski eluhetkes.“
11. GURMEEÕHTUSÖÖK TÕI KOOLIMAJJA REKORDARVU KÜLALISI
Tänavune, järjekorras juba üheteistkümnes Rocca al Mare Kooli Gurmeeõhtusöök toimus 15. märtsil koolimajas. Seekord oli eesmärgiks koguda toetusi jõusaali uuendamiseks, mis ürituse tulemusel suure panuse sai.
Pidulisi tervitas koolis gurmeetänav, mis pakkus mitmekesiseid ja hõrke roogi erinevatele maitsetele. Peol sai kohtuda teiste kogukonna liikmetega, suhelda vahetult õpetajate ning kokkadega.
Õhtusöögi eest hoolitsesid restoranid Rado (lapsevanem Rado Mitro), Peet Ruut (vilistlane Jaagup Jalakas), Moon ja Kolm Sibulat (lapsevanem Roman Zaštšerinski), Hansa Gurmee (hää toidu fännid Kaido ja Ingrid Põder), õpetajate gurmeeklubi (Kaisa Veskemaa juhendamisel) ja 6.c klass (Kristel Nuume juhendamisel). Maitsed olid väga hõrgud ja meeleolu oli peol tõepoolest ülev, nii et mõnigi kokk teatas juba etteruttavalt soovist ka järgmisel gurmeepeol oma roogasid pakkuda.
Kultuurilise programmi eest hoolitsesid meie armsad õpetajad nii jõusaalis, spordisaalis kui ka lava peal. Väga meeleoluka oksjoniga oli võimalik võita endale jõusaali avamisel lindi lõikamine koos Marcus Lauri eratreeninguga, ujumistrennid Indrek Seiga ning Kristel Nuume korraldatud gurmeereis Pakri saarele.
Liikuma kutsuva kooliruumi projektile kohaselt oli valitud ka muusikaline pool ehk Eesti Laulu kõige sportlikum bänd Traffic. Ei tea, kas siin majas mõnda nii kõva mürtsuga koolidiskot ongi varem peetud, aga kohe esimestest nootidest peale oli tantsupõrand täidetud ja kogu rahvas laulis kaasa nagu maailma kõige popimal kontserdil kunagi.
Peomeeleolu meenutuseks on õpetaja Karina Kirisberg teinud suurepäraseid ülesvõtteid, mida saate näha kooli pildialbumist ning sisuka videomeenutuse vaatamiseks seadke end suupistetega mõnusalt siia lainele.
Arengufondi inimesed ja koolipere on väga tänulikud kõigile, kes oma osalemisega andsid panuse Liikuma Kutsuva Kooliruumi projekti eelarvesse, mille käigus on plaanis renoveerida jõusaal funktsionaalsemaks ja luua koolimaja vaba aja veetmise aladele liikuma kutsuvaid lahendusi ja atraktsioone. Gurmeeõhtusöögiga kogusime juba märkimisväärsed 26 000 eurot. Aitäh toetajatele!
Projekti üks eestvedajatest, lapsevanem Indrek Anepaio, annab põgusalt ülevaate:”Nagu RaM Koolis ikka, saavad sellised projektid alguse kooli poolt antud sisendist ja lahendamist vajavatest kitsaskohtadest. Peale õppimist soodustava kooliruumi uuendamist on aeg uuendada sportimisvõimalusi ja luua kooli juurde aktiivseid vaba aja veetmise võimalusi. Kaks aastat kestva projektiga oleme hetkel aktiivses ideede ja lahenduste korje- ning valideerimisfaasis. Maailmas on välja mõeldud erinevaid ägedaid võimalusi, mida kõike võiks teha. Projekti esimese etapina on plaanis uuendada 24 aastat vana jõusaal. Lisaks ohutumatele ja noortesõbralikele seadmetele on idee muuta selle ruumi kasutusvõimalusi polüfunktsionaalsemaks ja võimaldada seal tegeleda ka muude liikumisalaste tegevustega. Järgmises etapis soovime luua liikumist soodustavaid ja võimaldavaid lahendusi kooliruumi. Eesmärk on käesoleva kevade jooksul kokku saada konkreetsem projektiplaan.”
Gurmeeõhtusöögi projektijuhi, lapsevanem Marju Kerni sõnul on selline üritus võimalik ainult kõige paremas meeskonnas ellu viia. “Ürituse korraldamisse panustas muljetavaldav hulk inimesi, keda soovin siin suure tänuga ära mainida
vilistlased: Kaisa Tiik ja Tõnu Paavo Nordic Cateringist, kes aitasid üritust inventariga ning teeninduse logistikaga;
lapsevanemad:
Rando Ojassoo, kes kujundas reklaamid, menüüd ja oksjoni sertifikaadid;
Erkki Raidma Extrahausist, kes toetas üritust ruumikujunduselementidega;
Kadri Kerik Svenskyst, kes toetas San Pellegrino mineraalveega;
Triin Loodus koos emade baari emadega;
Herdys Hõbemägi, kes fotoseina juures aitas pildistada;
Kalev Kruus, kes aitas õhtujuhina;
Tauri Pihla, kes on Kristeli abi ja tugi oksjonivõidu vormistamisel;
Trafficu organiseerinud 5 tagasihoidlikku perekonda;
RaM Kooli õpetajad, kes olid abiks nii ettevalmistustel kui üritusel kohapeal – Heelika Kuning, Aneta Varts, Ingrid Tullus, Kristel Nuume, Kaisa Veskemaa, Maris Kilmi, Helerin Lehtla, Anu Laanet, Karina Kirisberg, Roel Pedanik, Alari Põllu, Marcus Lauri, turvamees Aleksander, Ronald Juurmaa, Merle Laasma, Siiri Rieberg, Gea Rebas, Kaia Beres, Reet Lainoja, Madli Rundu, Aet Raudsep, Pille Kasuk, Katre Paulman-Seppi, Cattre Hein, Gätli Mugnier, Madli Tõitoja, Katrin Saareleht, Elisabeth Oago, Rivo Raaper, Simona Liisbet Seppi, Anneli Paat, Sigrid Sõggel, Maarika Eha-Müller, Küllike Jaama, Reine Kotkas, Peep Väljaste, Carolain Meri-Braunbrück, Mari Viik, Kristina Rajando, Katrin Rodi, Liisa Kallam, Ave Tuhkur, Piret Hinrikus-Sage, Kadi Asmer ja Leini Kõrtsini.
Arengufondi liikmed, kes ürituse korraldasid:
Indrek Anepaio, kes jõusaali projekti eest vastutab ning kogu aeg nõu ja jõuga kaasas on;
Marjana Aasna, kes korraldas ägeda ruumikujunduse, istutas lilled tossude sisse ja riputas maitsetaimed lakke;
Kelli Roosimägi, kes vastutas kommunikatsiooni eest ;
Lembit Tampere, kes korraldas vastavalt juhistele kiiresti kõik ära;
Kristjan Peäske, kes aitas kokkadega kokkuleppeid sõlmida ja joogipoolist organiseerida;
Indrek Sei, kes gurmeeürituse üldse 11 aastat tagasi välja mõtles ja oli nõus ennast naha ja karvadega oksjonile panema;
Alar Kalmus, kes aitas alati kaasa mõelda;
Inge Kangur, Ave Horn-Kaha, Katrin Tiivel – olid kohal, genereerisid ideid ja aitasid asju üles panna ning pärast ka kõike ära koristada;
Tauno Loodus, kes aitas emadel baari korraldada;
Aveli Karba, kes oli taustal moraalseks toeks;
ja muidugi suusaorienteerumise juunioride maailmameister Olle Jaama, kes andis Suurematele Toetajatele vägeva karmoškakontserdi.
Suur-suur aitäh kõikidele, kes andsid oma panuse kas peo korraldamise või peol osalemisega. Loodame, et selle panuse tulemusel on juba sügisel võimalus treenida uhiuue sisustusega jõusaalis.”
Meie järgmine heategevuslik üritus on juba 5. mail toimuv Kevadfestival – Rocca al Mare Kooli suurim kogukonnapidu, kuhu ootame teid osalema kogu perega!
Siira tänuga ja kohtumisteni!
Kelli Roosimägi
Rocca al Mare Kooli Arengufond
ROHEFESTIVAL KAASAS KOGU KOOLIPERE
8.–12. aprillini toimus meie koolis teist korda Rohefestival, kus taaskord suunati kogu nädalaks koolipere fookus keskkonnateadlikkusele. Sarnaselt eelmisele aastale olid ka sel korral teemapäevad: energia esmaspäev, taimne teisipäev, kliima kolmapäev, nullkulu neljapäev, rohepesu reede.
Nädal algas kaasakiskuva paneeldiskussiooniga teemal „Mida saab noor teha jätkusuutlikkuse jaoks?“ vanema kooliosa kogunemisel. Osalema olid kutsutud Katarina Papp („Lähme Nulli!“), Hanah Lahe (Riigikogu liige, kliimaaktivist) ning Henri Ormus (tuumaenergeetik). Vestlust vedas Art Ra Jalakas (12.b). Kuna esmaspäeval oli luubi all energia, näitas Art Ra söögivahetundides õpilastele taastuvenergia võimalusi, tutvustades päikesepaneele ja tuulegeneraatorit. Ekraanilt said huvilised näha, kui palju energiat terrassile välja pandud paneelid tootsid. Lisaks said soovijad energiat juurde teha tuulegeneraatori tiivikut keerutades ning proovida, kas sellest piisab ka oma telefoni laadimiseks.
Keskmisele kooliosale olid RINGi õpilased koostanud viktoriini, kus leidus nuputamist iga teemapäeva kohta ning nooremat kooliosa inspireeriti joonistama teemalt „Tulevikuenergia“.
Teisipäev oli selgi korral pühendatud taimetoidule. Palju põnevust tekitas aula ees toimunud degusteerimismäng, kus arvamiseks oli ritta pandud kuus erinevat valget köögi- ja puuvilja, mis olid kõik sarnasteks kuubikuteks lõigatud: valge redis, pastinaak, nuikapsas, juurseller, lillkapsas ja õun. Oma ülesande sai sel päeval ka kooli toitlustaja, kes võttis vastu väljakutse valmistada vaid taimseid roogasid.
Kolmapäeva teemaks oli kliima. Päeva alguses kaardistati taaskord ubade purki panemisega, milliste transpordivahenditega meie õpilased kooli saabuvad. Kuna RaM ei ole vaid elukohajärgne kool, oli aimata, et kõige suurema osakaalu moodustavad autoga liikujad, kuid oli ka tubli arv bussiga, (tõuke)rattaga ja jalgsi liiklejaid. Loodame, et nähes oma panust niigi üle ajava „Auto“ sildiga klaasi täitmisel pööravad õpilased edaspidi rohkem tähelepanu oma valikutele. Söögivahetunnis toimus aula ees jäätmete sorteerimise võistlus, mille kaudu õppisid noored, missugused jäätmed millisesse sorteerimiskastidesse käivad. Üheks rohefestivali tipphetkeks oli kahtlemata jäätmesorteerimiskastide pidulik avamine ja sisseõnnistamine. Näitlikku sorteerimist tegid koolijuht Sirje, haldusjuht Peep, firma Metek esindaja Henrik ning õpilaste esindaja Mario RINGist. Täname siinkohal lapsevanem Erko Karo, kes meile oma abikäe ulatas ning oma tiimiga sorteerimiskastid spetsiaalselt meie kooli jaoks välja töötas ja valmistas.
Ka tänavu oli neljapäev iseseisva õppimise päev ning tegevusi koolimajas ei toimunud. Küll aga olid nii RINGi Instagrami konto (ring_ramkool) kui ka kooli sotsiaalmeedia tulvil nullkulu teemalistest postitustest, kus tutvustati erinevaid võimalusi nullkulu poole liikumiseks ehk esimesi samme, mida igapäeva harjumustes igaüks muuta saaks.
Reedel oli võimalik aula ees uudistada, millised on korrektsed rohemärgised ja millised mitte. Uurida sai lauale välja pandud päris pakendeid, kuid sellel lisaks oli suurel ekraanil võimalik mängida rohemärgiste mängu. Reedene teema oli rohepesu.
Lisaks päevatemaatilistele tegevustele, roheaktsioonidele ja hariva info jagamisele said õpilased nädala jooksul osaleda keskkonnateemalisel orienteerumismängul ning kuulata iga päev söögivahetundides väitlusklubi lühiväitlusi järgnevatel teemadel:
„Valitsus usub, et Eesti peaks rajama tuumajaama“, väitlesid Sten Erik Soomre 12.a ja Sander Savastver 12.b;
„Maailmas, kus laboriliha on kättesaadav, asendaks valitsus liha laborilihaga“, väitlesid Karl Pillak 12.a ja Jenna Lukk 11.c;
„Valitsus peaks kriminaliseerima inimtekkelise kliimasoojenemise eitamise“, väitlesid Henrik Peegel 12.b ja Katarina Kermon 9.a;
„Valitsus karistaks ettevõtteid eksitava rohereklaami eest“, väitlesid Erko Kirjanen 12.b ja Arne Kerik 12.b.
Kogu Rohefestivali vedas ja viis läbi roheinitsiatiivi noortegrupp RING, kuhu kuuluvad Art Ra Jalakas (12.b), Arne Kerik (12.b), Ethel Kurel (12.b), Emma Carmen Koit (12.a), Mario Alvar Kõller (12.a), Oskar Ots (12.a), Karin Raava (11.b), Maarja Maasik (10.c) ja Steivi Mang (10.c). Kätt hoidis pulsil RoheRaMi tiim.
Väikeste sammudega rohelisuse poole
RING ja RoheRaM
KUTSE KEVADFESTIVALILE!
Kevad on ukse ees ja koos sellega saabub meie kooli traditsiooniline Kevadfestival. Ootame Sind 5. mail kell 14.00 kooliõuele, et nautida mõnusat päeva laulu, tantsu ja spordiga. Emad-isad, vanaemad-vanaisad – väga soovime ka teie suurt esindatust kevadpeol näha.
Esinevad kooli koorid ja ansambel Õunake. Solistidena tervitavad külalisi Anna Pärnoja, EiK, Gameboy Tetris, Kati Põder ja Luisa Rõivas.
Oled spordiusku? Pole probleemi. Tegevust jagub Sulle rohkem kui tavalisel pühapäeval. Golden Club ja jalgpallurid kutsuvad kaasa elama ja osa võtma erinevatest võistlustest.
Kevadfestivalil suurima ekipaažiga osalevat klassi ootab auhinnana 30 piletit Eesti – Fääri saarte jalgpallimängule. Kohapeal on ka auhinnaloos ning rohkem kohvikuid kui kodukoha kohvikutepäeval, lisaks saab osa võtta Zumbast!
Päeva teises pooles toimub legendaarne jalgpallilahing isad-pojad-vilistlased ning uue tiimina on sel aastal esindatud ka emad ja tütred. Kui Sa jalka reegleid veel nii hästi ei tea, siis kommentaatorid ja „Tujurikkujale“ silmi ette tegev duo Kalev Kruus-Ingrid Tullus viivad Sind kõigega kurssi.
Märgi end tulijaks Kevadfestivali lehel Facebookis >>>
Näeme 5. mail kell 14.00!
Arengufond
PILTUUDIS
MEELERAHUKUU MÄRTS
Sel korral panime fookuse loodusest meelerahu ammutamisele. Liikumine looduses, värske õhk, kevade märkide avastamine – see kõik turgutab meie vaimu ja annab kehale mõnusat koormust. Loodame, et kevade saabumisega leiab meie koolipere aina tihemini tee loodusesse ja saab seal kogeda ehedat rõõmu hetkes olemisest!
SÜNNIPÄEVA TÄHISTASIME KARNEVALI, BALLI JA AKTUSEGA
Meie kool sai 24! Selle rõõmsa sündmuse tähistamiseks kehastusid 1.– 3. klasside õpilased sulelisteks ja karvasteks, sest toimus mutionu pidu. 4.–5. klasside noormehed ja neiud ehtisid end aga väärikate ülikondade ja ballikleitidega, sest aulas sai nautida igati sündmusele väärilist balli õhkkonda.
MUUSIKALI “ELIZA KOOLITUS” VAHETUD MULJED
Lavale jõudis õpetaja Hanna Renteri eestvedamisel suurejooneline vaatemäng, kus osalesid nii meie kooli õpetajad kui ka õpilased. Meie kooli kunagine õpetaja Riina Raja käis seda vaatamas ja lausus nii:”Külaskäik tasus ennast sel korral kohe vägagi ära, sest ekskolleegid olid millegi erakordse ja ägedaga hakkama saanud. Tõesti-tõesti, Rocca al Mare Kooli muusikateatri etendus „Eliza koolitus“(Frederick Loewe’ ja Alan Jay Lerneri teose “Minu veetlev leedi” põhjal) vapustas juuksejuurteni – ikka positiivselt ja ülivõrdes! Imetlen siiralt haaret ja mastaapsust, millega lavastaja Hanna Renter (koostöös 12. klassi õpilase Sten Erik Soomrega) asja ette oli võtnud. Raske on hoomata, millist pühendumust, aega ja energiat nii suure koosseisu ja kestusega lavaloo publikuküpseks vaaritamine nõudis. Ilmselgelt oli tegemist uskumatu meeskonnavaimu, tubli törtsu fanatismi ja korraldusliku meistriklassiga. Esitused vaimustasid juba ainuüksi vokaalse poole pealt, sellele sekundeeris aga sama säravalt ka lavaline liikumine, rollilahendused, kostüümid, lavakujundus, valgustus. Rõõm oli sellele tempokale, lustlikule ja helgele näitemängule kaasa elada. Soe tunne jäi elamusest pikemaks ajaks hinge. Seda lisan ka, et Aet Raudsep võiks Mrs Higginsi nüansirikka rolli põhjal küll samme professionaalse teatri poole seadma hakata!“
UUED ÕPETAJAD RAMKOOLIS
Ann Rajaver
Tere, mina olen Ann. Pärit olen Saaremaalt, looduse keskelt. Minu lapsepõlve jooksumängud leidsid aset sealsamas kadakate vahel, kus mõne hea aasta eest leiti uut viikingite ajalugu.
Erialaselt olen omandanud magistrikraadi psühholoogias. Olen täiendanud end erinevates teraapiasuundades nii Eestis kui väljaspool. Mind on alati huvitanud, kuidas inimese psüühika toimib, mis seda mõjutab ja kuidas inimesed mõtlevad, tunnevad ning käituvad. See on nii põnev maailm ja kätkeb endas niivõrd palju võimalusi.
Mulle pakuvad ka huvi erinevad kultuurid ja nende omapärad. Olen seetõttu võtnud ette ka palju sihtkohti maailma eri paigus. 20ndates meeldis mulle üksi reisida ja usaldada elu ning vaadata, kuhu tee mind viib. Nüüd, 20 aastat hiljem ma enam nii julge ei ole.
Veel paelub mind ajalugu. Naudin raamatute lugemist – nii erialaste kui ka ajalooliste. Samuti hea huumor on minu jaoks üks paremaid viise lõõgastumiseks.
Mis aga kõige olulisem – mul on kodus kolm imelist last ja maailma kõige parem abikaasa. Mul on nendega väga vedanud.
Samuti on mul hea meel olnud liituda armsa RaMi perega. Aitäh, et olete nii soojalt mind vastu võtnud!
LÄHIAJA SÜNDMUSED
29. aprill 5. õppeperioodi algus
5. mail kell 14.00 Arengufondi heategevuslik kevadfestival
6. mail Roostiku kooli sünnipäev
21. mail 6.-9. klassi tunnustusõhtu
22. mail 10.-12. klassi tunnustusõhtu
23.-24. mail 5.-11. klassi loodusklass
25. mail gümnaasiumi kevadball
4. juuni 5.–8. klassi spordipäev
6. juuni 12. klassi tutipäev
7. juuni 12. klassi lõpukell
7. juuni kell 18.00 noortekoori hooaja lõppkontsert
10. juuni 1.-4. klassi projektipäev
11. juuni 1.-4. klassi spordipäev
14. juuni viimase koolipäeva aktus
21. juuni ja 12. klassi pidulikud lõpukatused (9. klass kell 12.00 ja 12. klass kell 17.00)