Uudiskiri nr. 57 / 17. juuni 2024
Postitatud:
KAASAVA HARIDUSE ÕPPETOOLIL ON SELJA TAGA ESIMENE ÕPPEAASTA
Selle kooliaasta sügisest alustas meie koolis tegutsemist uus, kaasava hariduse õppetool. See koondab enda alla kõik spetsialistid, kelle ülesandeks on toetada hariduslike erivajadustega õpilasi. Õppetooli keskseks teemaks on tugivõrgutiku loomine lapse ümber, milles teevad omavahel koostööd nii õpetajad, perekond kui ka õppetooli koondunud spetsialistid: eripedagoogid, logopeed, psühholoogid, psühhiaater, kooliarst ning -õde ning inimeseõpetuse õpetajad.
Foto: Hendrik Osula
Vajadus sellise õppetooli järele avaldub ka numbrites. Nii näiteks on sellel aastal kõikides kooliastmetes saanud järjepidevat abi kokku umbes 250 õpilast. Toimunud on ligi 3300 tugitundi ning lisaks 700 psühholoogilist nõustamist.
Oleme pakkunud võimalikult mitmekülgset abi, näiteks võib tuua tugitunnid väikerühmas, individuaaltunnid, kõnearendus-, häälikuseade- ja kirjatehnikatunnid. Aga ka nuputamine, õpilaste , õpetajate ja ka perede nõustamine. Vajadusel toetame oma spetsialistidega ka 1.klassi vastuvõttu ning pakume tuge vaimse tervise probleemide toetamiseks. Igal koolipäeval on meid toetamas ka meditsiiniline tugi kooliarsti ja -õe näol.
Esimese aasta kõige suuremaks õnnestumisteks peame tihedat süsteemset koostööd kõikide osapoolte vahel, et laps saaks vajadusel võimalikult kiiresti ja tõhusalt abi.
Järgmiseks aastaks on peamiseks eesmärgiks jätkata sama koostöiselt ning pakkuda sihipäraseid koolitusi õpetajatele, et oskus hakkama saada kaasava hariduse maailmas oleks võimalikult sujuv ja kõiki osapooli toetav.
Meie kooli selle aasta juhtmõte oli, et hoiame head. Seda proovime oma õppetooliga iga päev teha.
ROHERAMI TEGUS AASTA KOOS RINGIGA
Just siis, kui looduses on kogu rohelus täisvõimsuse saavutanud, on õige aeg teha põgus tagasivaade, mida rohelist ehk teisisõnu keskkonnahoidlikku sel õppeaastal kollases koolimajas korda on saadetud. Jätkuvalt on kõiki selleteemalisi ettevõtmisi vedamas ja toetamas meie RoheRaM.
Selleks õppeaastaks võttis RoheRaMi tiim üheks peamiseks väljakutseks kaasata oma tegemistesse rohkem õpilasi. Vastava soovituse andsid eelmisel õppeaastal ka meie konsultantideks olnud roheteemade asjatundjad: lapsevanemad Maris Ojamuru ja Mihkel Tammo. Sestap kuulutasime sügisel välja roheinitsiatiivigrupi ning meie suureks rõõmuks otsustasid sellega liituda üheksa gümnasisti: Emma Carmen Koit, Ethel Kurel, Karin Raava, Steivi Mang, Maarja Maasik, Art Ra Jalakas, Arne Kerik, Oskar Ots ja Mario Alvar Kõller. Ühiseks nimeks valisid nad endale RING (Roheinitsiatiivi Noortegrupp).
Nii ongi RoheRaM läbi õppeaasta tegutsenud paljuski koos RINGiga. Õppeaastat alustasime õpetliku ettevõtmisega, tuletades õigupoolest meelde vanu häid nippe, kuidas ja millega võiks õpikuid pakkida. Oleme seda meelt, et tegelikult ei peagi igal aastal ostma valmis kilekaasi, millest tihtipeale jäävad mitmed kodus sahtlisse seisma. Selle asemel võib kasutada näiteks vana seinakalendrit või tapeeti.
Jätkusuutlikkuse fookuses hoidmiseks said sel õppeaastal kõik kooli klassiruumid kodukorra kõrvale täienduseks RoheRaMi hea tava. Nii on meie keskkonnahoidlikkuse põhitõed alati silme ees ja ürituste korraldajatel hea vajadusel üht-teist üle vaadata. Ka jätkusuutliku kooliürituse juhend on olnud üheks valminud dokumendiks, mida kõikide suuremate sündmuste korraldamisel abiks võtta. Parima jätkusuutliku kooliürituse tiitli võiks sel aastal välja anda Roosadele Kääridele, kus iga detail ja samm oli jätkusuutlikkuse seisukohast läbi mõeldud. Samast teemast inspireeritud oli sellel aastal ka õpetajate kollektsioon „Palju on palju? Palju on palju!“, kus ületarbimist kritiseerides toodi lavale vaid mõned näited asjadest, mida inimestel on kodudes sageli liiga palju. Küllap leidis igaüks sealt enda kodulegi mõeldes mõtlemisainet.
Klassiõhtute ja teiste väiksemate kooliürituste korraldamisele mõeldes on meie üheks sooviks vähendada ühekordsete nõude kasutamist, mistõttu pakkusime sellest aastast välja võimaluse laenutada õppeköögist nii-öelda klassiõhtu nõudekomplekte. Suuremate sündmuste puhul on võimalik nõusid laenutada näiteks koolisööklast. Korduvkasutatavate nõude kasutamine on kindlasti teema, mille teadlikustamisega peame tegelema ka edaspidi, sest inimene on ometigi harjumuste ohver ja enamasti püütakse ikka lihtsamalt läbi ajada.
Suure ampsuna võtsime sel õppeaastal ette kooli kliimamõju hindamise koostöös Sustinerega, kelle kaasabil saime oma andmeid analüüsida platvormil Greenspect. Tegevusse oli algusest peale kaasatud ka RING – ikka selleks, et väärt kogemuste pagasit saaksid noored oma edasistes tegevustes rakendada. Pärast RINGi liikmete põhjalikku andmete kogumist ja sisestamist oli huvitav tõdeda, et kuigi koolimaja on suur ja inimesi siin toimetamas väga palju, annavad kogu meie tegevuse juures ülekaalukaima mõju 8. ja 11. klasside keelereiside lennusõidud. Valdkondadest järgnesid toitlustus ja muu transpordi kasutamine sõitudeks. Energia kasutamise osas oleme juba varasemalt teinud õiged sammud, seega tänud koolimaja katusel asuvale päikesepargile ning roheenergia kasutuspaketile on RaM koolimaja jalajälg rõõmustavalt väike.
Eelmises uudiskirjas oli juba pikemalt juttu aprillis RINGi eestvedamisel toimunud Rohefestivalist, kus selgi korral olid läbi nädala erinevad teemapäevad. Kui sageli jäetakse „magustoit“ viimaseks, siis meie alustasime sel korral festivalinädalat tõelise kirsiga – vanema kooliosa kogunemisel toimus Art Ra Jalakase eestvedamisel põnev paneeldiskussioon intrigeerival teemal „Mida saab noor teha jätkusuutlikkuse jaoks?“.
Rohefestivali raames saime punkti panna ka oma eelmise õppeaasta fookusteemale “Sorteerime arukalt!”. Tänu Lapsevanem Eero Kookla heale soovitusele saime koostööpartneriks lapsevanema Erko Karo, kelle usinate kolleegide abiga on meie koolimajas nüüd ilusad jäätmesorteerimiskastid. Klassiruumides enam vanu prügikaste ei ole ning kõik tekkinud jäätmed viime koridorides asuvatesse liigiti kogumise kastidesse. Hea meel on tõdeda, et sorteerimine ei olegi meie õpilaste ja õpetajate jaoks olnud ületamatult keeruline. Pead on murtud vaid üksikute jäätmetega, kuid sorteerimiskastide juures olevate juhiste või kaaslaste abiga on neilegi õige liigitus leitud. Koera sabaks on hetkel veel sorteerimise õuelahendused, kuid töö selles osas juba käib.
Muidugi on RohRaMil teemasid, millel jätkuvalt kätt pulsil hoida ja üheks nendest on kestlik koolitoit – seda nii eelmisel, sellel kui ka järgnevatel aastatel, sest meile on oluline, et õpilased saaksid iga päev süüa täisväärtuslikku toitu, mis on valmistatud võimalikult parimast toorainest ning mille puhul eelistame mahedat ja Eestimaist. Seejuures on vitamiinirikkad Eesti õunad ja marjad kindlasti oluline lisand, mis igal koolipäeval laste kõhtu paitavad.
Oleme koos RINGiga rõõmsad, et meie tegemisi on märgatud ka koolist väljaspool ning oleme saanud tutvust teha näiteks Kliimaministeeriumi tegemistega. Samuti oleme tänulikud meieni jõudnud toetavate sõnade eest. Uued mõtted ja plaanid on järgmiseks õppeaastaks juba idanema pandud ning loodame neid ellu viia koos RINGiga, kuhu sügisest ootame juurde uusi tegusaid liikmeid.
RoheRaMi tiim
Kristel Mäekask, Anneli Paat, Kaisa Veskemaa, Kadi Asmer
RoheRaMist lähemalt saad lugeda siin: https://ramkool.edu.ee/roheram/
KEVADFESTIVAL HOIAB KOGUKONNA TUGEVANA
5. mail 2024 toimus meie kooli õuel järjekorras teine muusikast ja spordist ühendatud koolipere pidu – Kevadfestival. Päev pakatas laulust ja liikumisest, avatud olid kohvikud, õpilasfirmade poekesed. Heast õhkkonnast kantud päev hoidis meeled ülevana veel järgmistelgi nädalatel.
Festivali juured ulatuvad juba 9 aasta tagusesse aega, kui sai alguse jalgpallisündmus Roheline Muru, millele hiljem lisandus Kevadkontsert. Nende kahe ühendamisest sündiski Kevadfestival.
Miks me vajame sellist koosolemist, kui õpilased igapäevaselt niikuinii koolimajas kohtuvad? Sellele küsimusele andis ilusa vastuse oma kõnes koolidirektor Sirje Toomla: “Rocca al Mare Kool on suurepärane näide kogukonnakoolist. Kus veel on selline sünergia kogu koolil, see koos mõtlemine ja tegemine, sellised lapsed ja lapsevanemad. Minu meelest ongi see kogukonnakool, kus ei panda iseennast esimeseks, vaid alati arvestatakse teineteisega, vaadatakse, et ka kõrvalolijal ja minu kaaslasel oleks hea olla. Küllap sellepärast meil ongi vaja seda siin kõike koos kogeda, et seda ühel päeval koos maailma viia ja olla teiste jaoks kõige paremad kaaslased.”
Täpselt sellise koostegemisel ja üksteisele kaasaelamisel, toetamisel saamegi lähedasemaks ja tunneme ennast enesekindlamana, sest teame, et meie seljatagune on tugev.
Seekordse Kevadfestivali projektijuht Kristo Tohver rõõmustas, et festival on toonud kokku koolipere kõige väiksematest kõige suuremateni. “Kaasatud on õpilased, vilistlased, lapsevanemad, õpetajad ja kooli sõbrad. Koosviibimine on elavdanud senise Rohelise Muru fännid ja jalgpalliturniir on saanud täiesti uue hingamise. Väga eriline oli seekord näha esmakordselt ka RaM naiskonda osalemas. Kontsert toob kohale järjest enam kuulajaid, tänu kellele oli rõõm seekord kaasata ka külalisesinejaid.”
Arengufondi korraldatud kogukonnasündmuste roll on pakkuda tuge meie laste kooli keskkonna parandamisele. Arengufond toimib nagu kiirendi, mis võimaldab uuendamist või elluviimist vajavad projektid tempokamalt teostada. 2023/24 õppeaasta fookusprojekt on Liikuma kutsuv kooliruum, mille eesmärk on läbi liikumisvõimaluste parandamise toetada laste vaimset tervist ja keskendumisvõimet ennekõike just aktiivse koolipäeva kestel. Projekti esimeses etapis on plaanis uuendada täielikult jõusaal ja muuta see ruum polüfunktsionaalsemaks ning teises etapis lisada liikumise ja aktiivselt tegutsemise võimalusi kooli ühisaladele.
Arengufondi juhi Indrek Anepaio sõnul loob uuenduslik lähenemine kooliruumide kasutamisele keskkonna, kus vahetundides liikumine ei ole mitte ainult võimalik, vaid ka innustav. “See aitab kaasa laste paremale keskendumisele ja mõttetööle tunnis, muutes õppimise efektiivsemaks ja nauditavamaks. Koolis käimise eesmärk on õppida. Aitame kaasa selle eesmärgi paremale saavutamisele.“
Selle õppeaasta sündmused Gurmeeõhtusöök ja Kevadfestival ning ühekordsed ja regulaarsed toetused on projekti ning õpetajate arengusse toonud kokku üle 47 000 euro, millega saame aidata koolil oma plaane kiiremini teostada.
Lisaks ei saa me unustada meie armsaid õpetajaid, kellele Arengufondi liikmed korraldavad igal sügisel südantsoojendava ja üllatusi täis tänuõhtu. Fondi kogutud vahendid võimaldavad õpetajatel käia rohkem täiendkoolitustel. Samuti saavad toetust nii kooli suurejoonelised kultuuriprojektid kui ka õpilaste teadus- ja arendusprojektid.
Kui soovid samuti kiirendile hoogu juurde anda enda valitud projekti või õpetajate toetamiseks, saad seda teha kooli kodulehe kaudu: https://ramkool.edu.ee/arengufond/kuidas-toetada/.
Suur-suur tänu kõikidele aasta jooksul toimunud sündmuste korraldajatele, osalejatele ning esinejatele. Kooskonnana viime ellu suuri unistusi ja unistused muudavad maailma!
Fotod möödunud meeleolukast Kevadfestivalist on üleval kooli pildialbumis >>>
Videosalvestus kontserdist on järelvaadatav kooli YouTube’i kanalis >>>
Kalendrisse saab juba märkida järgmise aasta Kevadfestivali, mis toimub 18. mail 2025.
Kohtumiseni uuel õppeaastal!
Kelli Roosimägi
Arengufond
ABITURIENDID VÕTAVAD KOOLIAJA KOKKU
Kuna meie, 24. lennu õpilaste Karl Pillaku ja Emil Oliver Kalki, aeg siin koolis on kohe-kohe otsa saamas, siis haarasime härjal sarvist, kui õpetaja Aneta Varts andis meile võimaluse kogu seda võlu meenutada, ja panime kirja, mida mäletame oma kooliajast.
Otsustasime fookusesse võtta kolm erksat sündmust meie jaoks: Ateena kooli avamine aastal 2017, 2023. aasta õpetajate päeva filmi tegemine ja 2024. aasta EAK autoriõhtu.
Ateena kooli avamine (meenutab Karl)
Ma mäletan seda avamist erksalt. Käisime siis 6. klassis ning mäletan, et see toimus täpselt enne Jaak Timpsoni kergejõustikku. Meil oli aega surnuks lüüa, nii et see, et mingi avamine toimus, oli ideaalne.
Mis meid aga üllatas, oli selle avamise grandioossus: Trad Attack, noortekoor, hiigelõhupallid – isegi ERR oli kohal. Kuulasime kõik vahvalt siis muusikat, tantsisime kaasa ja nautisime hetke. Kuskil mälusopis on ka meeles, et isegi õpetaja Toivo Lind pidas kõnet.
Pull läks aga lahti siis, kui üritus sai läbi. Kõikidel väikestel mürsikutel lubati need suured heeliumõhupallid lahti siduda ja endaga kaasa võtta. Nii et mina, Arne Kerik, Richard Põder, Oskar Ots ja Sander Savastver võtsimegi ühe õhupalli endaga ja põgenesime sellega nagu hüäänid korjusega võimlasse. Seal mahvisime heeliumit nii, et lõkerdasime end peaaegu sodiks.
Nüüd mitu aastat hiljem kuulsin ka klassiõe Lisette Marie Riismaa käest, et keegi olevat proovinud seda suurt heeliumõhupalli koolibussi kaasa võtta.
Olid head ajad.
Mainitud sõbragrupp (kooli pildialbum).
Noortekoor laulmas (kooli pildialbum)
Õpetajate päev film “Paradiis tormis” – produtsendi vaatevinkel (meenutab Karl)
Kõige lahedam filmiprojekt üldse.
Ettevalmistus selleks hakkas juba eelmisel aastal, kui lõime faili “Õpetajate maneerid” ja hakkasime vaikselt kirja panema asju nagu “Marek: ebavajalikult vali “TÄHELEPANU!”” või “Ergo: sõidab ringi oma arvutikastiga, ütleb “Sobib.”“
Suvel läks stsenaariumi kirjutamine lahti, millesse olin ka natukene kaasatud ja seejärel siis augusti lõpus algas võttekavade tegemine. Vaatasin just nüüd režissöörile tehtud prognoose ja meie sinisilmne optimism oli imetlusväärne: stsenaariumi esimese mustandi järgi pakkusin, et kui kõik läheb hästi, saame 9 päevaga filmitud. Tegelikkuses kulus 30 filmimist täis topitud päeva.
Olgugi et selle filmi tegemine võttis päevi ja vähemalt 15 magamata ööd, siis teeksin seda 105 korda uuesti. Kõik need korrad, kus me veetsime lennukaaslastega üheskoos mitmeid varahommikuid ja veelgi rohkem hilisõhtuid, on mul ajju põletatud ning mitte traumadena, vaid pigem millegi sürreaalsena, mis siiani tundub nagu unenägu, mida ma tahaks uuesti ja uuesti näha.
Kui kogu see film lõpuks valmis sai ning režissöör ja põhimonteerija Sten Erik Soomre saabus kotid silme all tund aega enne esilinastust aulasse valmis filmiga … vallandus täielik eufooria.
Olgugi et publiku reaktsioon, mida me pingsalt 5. oktoobri hommikul ootasime, oli mulle übertähtis, siis mingi sisemise rahulolu olin juba varem saavutanud. Ma sain kogu oma lennuga teha midagi nii suurt ja mahukat, kuid mis kõige tähtsam: midagi sellist, mille kaudu õppisin oma imelist lendu mitu korda rohkem tundma.
Võtted Mareku klassis kl 21:34 (erakogu).
Õpetajate päeva filmi loomine – näitleja kogemus (meenutab Emil)
Oli suur au osaleda säärases suursuguses projektis, mis oli 24. lennu õpetajate päeva film.
Kui saabus sõnum, et mind oodatakse näitlema ja veel ühte pearolli, ei osanud ma kohe isegi midagi öelda või isegi mõelda. Seega vastus oli kindel “jah”. Kui koduvideod, mida niisama perega mälestuseks vaadata välja arvestada, ei olnud mul mitte mingit varasemat näitlemiskogemust, aga pakkumine kõlas kutsuvalt.
Olles endiselt šokis, algasid mõne aja pärast esimesed võtted. Mulle olid ettevalmistatud sõnad, kostüümid, koreograafia ja isegi kõik iseloomujooned, mida välja mängida. Kohkunult olin ma loomulikult ka unustanud oma read pähe õppida, mistõttu tekkis ainulaadne võimalus veeta veelgi rohkem aega oma lennukaaslastest võttemeeskonnaga, kes ei olnud millegipärast üldse rahul sellega.
Sama kiiresti kui need päevad algasid, need ka lõppesid. Justkui silmapilkselt oli suur töö tehtud, aga reaalsuses veetsin ka mina mitmeid tunde, hommikuid ja õhtuid koolimajas kaamera ees, korrates ühte ja sama stseeni, sest ma rääkisin natukene liiga nukra alatooniga, mis ei olnud selle ühe lause puhul soositud.
See emotsioon, mida tundsin, nähes oma rasket tööd, mis oli minimaalne mõne eriti tubliga võrreldes, ekraanil vilja kandmas, oli kirjeldamatu. Nii tulemus kui ka kogu see protsess olid tõeliselt võimsad hetked meie lennu elus ning täna on see üks igavene mälestus, mida õnneks saab iga hetk Youtube’ist vaadata.
EAK Autoriõhtu: kujundustiimi juht (meenutab Emil)
Kui te väärtustate oma sisemise rahu säilimist, siis seda rolli ma teile ei soovita. Veetes viimast aastat siin koolis mõtlesin, et oleks tore kui osaleksin aktiivsemalt kooli projektides ja üritustes. Mulle kukkus sülle ideaalne võimalus võtta oma hoolde suurem vastutus enese arenduse kursuse autoriõhtu korraldamisel.
Kohe päris alguses olid mul suursugused plaanid ja visioonid olemas, aga tuli välja, et mul oli ka kogu tiim, kelle arvamusega arvestada ja keda juhtida. Eeldades, et kõik loksub ajas ilusti paika, alustasime me pigem aeglasel tempol. Kõigest nädala pärast saime aru, et see oli suur viga. Aega nappis ja tiim oli juba kurnatud, aga ometi pidi keegi ju midagi tegema. Sellele selgusele järgnes vist siiani minu elu kõige tormakam nädal.
Peaaegu et iga päev olime sunnitud julgemate kujundustiimi liikmetega kuni kella üheksa või isegi kümneni koolis viibima, et ei esineks ürituse toimumise päeval mingeid arusaamatusi ega ootamatuid olukordi. Juhina tundsin kohustust olla oma tiimiga iga päev lõpuni välja, kontrollides neljandat korda üle, mis lülitid mis tulesid aktiveerivad. Lisaks elementide paigutuse planeerimisele oli vaja veel hankida materjale, et teostada neid plaane ning ka kõike ettevalmistatud detailide paigutust üle kontrollida ja kindlaks määrata. Pakun julgelt, et enamik tööd said reaalselt tehtud kõigest üks päev enne ürituse toimumist ning kogu selle tsirkuse kõrvalt oli meil kõigil veel vaja tegeleda isiklike projektidega. Isegi kui ettevalmistused olid mahukad ja põhjalikud, ilmnes ka kohapeal probleeme, millega pöörduti ka alati minu poole. Varsti selgus, et ükskõik, kellel millegi kohta küsimus oli, pöörduti ikka minu poole ja uskuge või mitte, aga ma tõesti ei teadnud paljusid asju. Pea valutas ja aega ei olnud. Inimesed olid kadunud ja töö oli poolik. Kuigi kõik näidikud eeldasid katastroofi, suutsime toime tulla ning ma olin nii positiivselt üllatunud, et ma ei oleks osanud eelmine päev unistadagi sellisest tulemusest. Plaanid loksusid paika. Kuigi meeletu peavaluga, aga siiski kool nägi teemakohane välja ja kõik oli nii ilus.
See saavutustunne oli ainulaadne. Need õppetunnid olid kuldaväärt igas elu valdkonnas. Need inimesed, kes aitasid mul seda nägemust luua, on igavesti minu poolt tänatud ning sain rahus üks öö lõpuks välja ka puhata.
Miski ei asenda seda nädalat.
ÕPETAJA TIIU KIRJUTAS AABITSA
2021. aasta jaanuaris pöörduti minu poole kirjastusest Skriibus küsimusega, kas oleksin nõus tegema aabitsat. Eesti haridusmaastikul on aabitsaid omajagu. Olen ise oma pika staaži jooksul õpetanud lausa seitsme erineva aabitsa abil lapsi lugema ja kirjutama, nii et esimese hooga ma ei arvanud, et peaksin uut aabitsat koostama hakkama. Oli aga COVID-19 aeg, pidime koolis käimise asemel püsima kodudes, nii et aega mõttetööks jäi tavapärasest rohkem üle ja nii ma siis otsustasin selle väljakutse vastu võtta.
Kirjastusel Skriibus on matemaatika töövihikud loodud nii, et sealsetes tekstülesannetes on tegelasteks kaksikud Timmu ja Liisu ning nende sõbrad. Mulle esitati soov, et ka aabitsas võiksid need samad lapsed tegelasteks olla. Mõned Timmu ja Liisu sõprade nimed kattusid minu praeguse klassi laste nimedega. Mäletasin hästi, kuidas tekstülesanne klassis elevust tekitas ja omasemaks muutus, kui nuputasime Kauri, Rasmuse, Grete või Emili tegutsemiste põhjal mõnd matemaatilist pähklit. Just need nimed on ka meie klassi lastel. Aabitsat luues oligi mu oma klass eeskujuks ja nii sündisid lood iga tähe juurde. Tähti õppides saame lähemalt tundma kõiki Timmu ja Liisu klassi lapsi. A-tähte õppides saame aimu Annist, B-tähte õppides loeme lugu Brendast, D-täht tutvustab Danieli, E-täht teeb meid Emiliga tuttavaks, F-täht viib meid Fredi koju, G-täht räägib Grete loo jne. Loomulikult ei ole meie klassis iga tähega algavat nime ja mõne tähega on hoopis mitu nime, nii tuli teha valik, aga see on juba autori õigus.
Esimesse klassi tulevad väga erineva lugemisoskusega lapsed. Aabitsa leheküljed koostasin nii, et seal oleks huvitavat avastamist nii algajale kui ka oskajale. Lapsed arenevad selles vanuses hüppeliselt ja ikka peab avanema võimalus olla täna tublim kui eile. Lugemise õpetamisel kujundame lugemistehnilist vilumust ja oskust loetud tekstiga jõukohaste juhiste järgi töötada. Erinevate lugude kaudu saab laps kogemuse, et lugeda on huvitav ja mõnus. Eesti traditsioonide hoidmiseks olen aabitsasse ka meie rahvakalendri tähtpäevadega seotud lugusid pannud. Tänapäeva nutiühiskonnas on koolil kodu kõrval väga oluline roll meie emakeele hoidmisel ja laste sõnavara rikastamisel. Aabitsasse on just sel eesmärgil valitud erinevate autorite tekste. Siin on kasutatud järgmisi autoreid: Ernst Enno, Ott Arder, Hando Runnel, Ilmar Trull, Leelo Tungal, Ellen Niit, Markus Saksatamm, Tõnu Seero jpt.
Muutuvate aegade tuules on alati olnud miski, mis hoiab ja kannab, annab kõigele mõtte ja sooja sära – see on tarkus ja hoolivus. Siin aabitsas on lood ühe klassipere lastest, kes õpivad keskkonnas, milles õpetatakse positiivseid väärtusi. Turvalise klassiruumi eesmärk on kujundada südame ja mõistuse koostöö harjumus. Uudishimu uut avastada, hea sõna vägi, julgus eksida, hooliva suhte loomine, usk oma õpilaste võimetesse – need on märksõnad, millega aabitsat kirjutasin. Õpetamine ja õppimine on loovuse valla laskmine. Loodan, et minu aabits aitab kaasa lugemisoskuse omandamisele, et väikesed sõbrakesed saaksid usinasti õppimisest rõõmu tundma hakata.
Olen tänulik kirjastusele Skriibus, et nad mind usaldasid ja sellise ülesande andsid. Olen tänulik kunstnik Elo Annionile, kes aabitsale ja aabitsa töövihikule vahvad pildid joonistas. Järgmisel õppeaastal on võimalik esimestel klassidel selle õppekomplektiga oma kooliteed alustada.
MARI LÄHEB PENSIONILE!
Tavapäraselt alustab kultuuri õppetool uue õppeaasta ettevalmistusi Muhu saarel õpetaja Mari õuel. Nii oli see ka sel õppeaastal. Ja siis astus väikese etteastega üles Mari ise, kes teatas, et algav õppeaasta jääb tema jaoks viimaseks. Mari läheb pensionile. Ja nii see õppeaasta meil mööduski. Aasta moto oli küll „Hoian head“, aga selle pommuudise valguses oli paljude jaoks aasta moto hoopis „Mari läheb pensionile“. Temale humoorikal moel saime peaaegu igal kooli traditsioonilisel üritusel kuulda: „See on mul nüüd viimane“. Vahepeal küll ütlesime, et kaua sa ikka haava peale soola raputad. Sest mis üldse on Rocca al Mare kool, kui siin pole Mari Viiki? Seda saamegi nüüd uuel aastal näha.
Rääkisime Mariga natukene möödunud aegadest, unistustest ja sellest, mis Mari ees ootab.
Mis on see, millest sa ise alustaksid?
Kõigepealt tahaksin ma rääkida oma õpetajatest. See tundub mulle oluline. Minu õpetaja vaimu poolt, mismoodi olla ja midagi teha, oli vanaisa Aadu. Tema oli minu iidol. Tema oli selline mees, kes tegi kodus puutööd. Muidu oli ta meier ja valmistas piimast juustu ning võid ning ta tegi muid asju ka, aga tal oli selline omadus, et ta tegi kõike rõõmsa meelega ja hea tujuga. Me võisime lapsena imetleda, kuidas ta pliiatseid pliidi ees teritas, sest ta tegi seda nii hästi ja sellise mõnuga, et see on see, mis ma olen temalt õppinud. Peale selle, et ta oli meier, oli ta ka puusepp, tal olid mesilased ja tal oli aed. Täpselt need tegevused on ka minu elus olemas. Teine minu õpetaja oli vanatädi Juuli, vanaema õde, kes oli kunstitööstuskoolis õppinud. Tema õpetas mulle kõike – peenemat näputööd ja head maitset, värvide kokkupanemist ja selliseid asju.
Kas puutööõpetaja amet oli lapsepõlvest pärit meisterdamise ja oskuste loogiline jätk?
Alguses ma tahtsin ikka enda jaoks õppida ja õpetaja ametile ei mõelnud. Õpetaja ameti ma avastasin Vanalinna Hariduskolleegiumis, kui mind sinna kutsuti. Mulle lastega meeldis väga koos asju teha, aga õpetajatöö tundus hirmutav. Mul endal oli koolis raske, mulle tegelikult ei sobinud kool, mulle ei meeldinud peale käsitöö mitte ükski teine aine ja tegelikult ongi see põhjus, miks ma õpetajaks läksin. Ma sain aru, et on palju ka selliseid lapsi, kellel on koolis raske. Ja mulle meeldiks neid toetada. Vanalinna koolis ma olin viis aastat ja seal sai mulle selgeks, et õpetajatöö on väga huvitav, et see on üks suur kollektiivne töö ning kui sa tead oma osa selles, mis sa lastega teed, siis see muutub hoopis teistsuguseks tööks.
Millal sa esimest korda Rocca al Mare koolist kuulsid? Kuidas sa kooli alguse juurde sattusid?
See tegelikult juhtus viimasel päeval, kui Rocca al Mare Kooli avaldusi sai esitada. Meil õpetajate toas räägiti, et tehakse selline rikaste kool, kus, kujutate ette, on isegi kaamerad klassides, et kogu aeg jälgitakse igal sammul. Et kui õudne kool! Alguses kaagutasin teistega kaasa, aga siis mul tekkis väike trots ja huvi. Siis nad ütlesid, et mine vii oma paberid sinna. Ja ma läksingi joostes! Ma mäletan, et Tõnu Lember tuli trepi peal vastu ja ma ütlesin, et ma tahaks näha, mis kool see selline on. Tegelikult tegin ma seda naljaga ning ma ei võtnud seda tõsiselt. Ega ma ei lootnudki, sest jutud sellest koolist olid nii suured. Seni oligi see minu jaoks nali, kuni Rein ütles, et me tahaksime just sind siia kooli. Ma veel küsisin, et kas ma võin Vanalinna kooli edasi jääda, aga Rein ütles, et ei, me tahame sind siia päriselt. Et kohe täiesti päriselt! Siis jäin mõtlema ja rääkisin, et vaevalt ma lähen, aga siis tuli kergendus, sest jäin Raad ootama. Mõtlesin, et jumal tänatud, ma ei peagi otsustama. Laenasin veel õelt riided ja läksin Reinule, Hannesele ja Tõnule teatama, et ma ei tule. Kui ma siis oma lapseootuse teatavaks tegin, siis nad olid nii õnnelikud, nagu oleks ise isaks saanud. Nad lihtsalt särasid ja ütlesid, et see on nii tore, muidugi tuled ikka!
Kuidas see algus siis oli?
See algus oli tõesti põnev! Kõik need koolitused ja Mare Pork ja tegelikult sain vundamendist masinateni ise otsustada, mis puutööklassi tuleb. Siia tulles olid kõik asjad olemas.
Ja kui sa oma 25 aasta peale tagasi mõtled, siis mis tundeid see sinus tekitab? Kas oled saanud vanaisa Aadu moodi kõike rõõmuga teha?
Olen ikka küll. Isegi palju rohkem, kui ma oleks arvanud. Et see kool on algusest peale loodud nii, et sa saad ennast arendada. Ma tunnen, et koostöö kolleegidega, kõik need projektid ja kui sa tahad, siis sa kõike siin saad – see kõik on nii arendav! See on tõesti meil erinevates valdkondades. Siin on olnud mõnus ja lihtne! Ma sain juba Vanalinna koolis endale selgeks, et õpeta seda, mis sind ennast huvitab; tee seda kirega; kui on lapsega probleem, siis võta seda nagu oma last – mõtle, mis sa sel juhul teeksid. Lihtsad reeglid peavad olema.
On sul mõni olukord või seik meeles?
Eks neid on olnud väga palju. Kui esimestel aastatel, tegelikult igal aastal tehti mõni uus üksus, siis kõik olid taevani vaimustuses sellest. Või siis kui Hannes viis meid Kristinaga Esna kabelisse ja kõik need avastused: Esna, Vodja, kooli lisamaja … neid hetki on olnud palju. Mis võtavad jalad nõrgaks, sest need olid nii ilusad! Põhjaka mets ja sealne kalakasvandus. Need kõik on olnud meiega seotud. Eks enda õppimisi on olnud ka. Kuidas tegelikult õuest puid võtta ja nendest asju teha. See kõik võtab aega ja see kogemus ei tule nii ruttu.
Millest sa täna unistad?
Siin koolis on üks asi juhtunud, mis mulle väga ei meeldi. Selle unistamise juures. See, et need unistused täituvad nii kiiresti. See tähendab, et tegelikult peab unistama kauem. Kui sa ei saa väga pikalt unistada, siis see asi on käes ja see on tehtud ja see ongi justkui loomulik. Aga tegelikult, kui sa püüdled mingi asja poole, siis ta peaks sind hoidma kauem selles unistuses. Meil on nii, et unistad ja kohe järgmisel aastal on olema. Et ma tahaks seda ruumi selliseks ja tuled uuel õppeaastal kooli ja see ongi selline. Sa ei jõua seda unistust pikalt mõelda. Tahtsime keraamikaklassi ja kohe saime. Mul on tegelikult oma isiklikus elus sama asi. Jõuad millestki unistada ja see saab täidetud enne kui ma temast veel valusat puudust ei tunne. Juba on täidetud. Unistamise aeg on lühike. Täna mul on kõik hästi ja ma tahaks, et see nii jätkuks. Ma soovin, et ma suudaks hakkama saada ka allakäikudega. Ma tahaksin iga päev olla rõõmus. Oskus, mis vajab nüüd uuesti harjutamist. Siin on lihtne rõõmus olla, sest siin on lapsed. Kuidas kodus sellega hakkama saada. See on kindlasti võimalik.
Mida toob sulle uus 1. september?
Ma ei tea (naerab). Võtan pokaali head jooki. Mõtlen, et mul ei olegi ühtegi kohustust. Kõik, mis ma tegema pean, on mu isikliku elu kohustused. Ma arvan, et see ei ole üldse paha tunne. See kooliaeg on läinud tohutu kiirusega, aga ta on olnud lihtne. Ta on olnud tõeliselt lihtne ja ta on sujunud nii mõnusalt. Ma olen saanud omi mõtteid mõelda ja teha, mis ma ise olen tahtnud. Eks alguses on kindlasti raske. Just selles osas, et mul ei ole oma koristajat, oma kokka, oma vahetunde, kohvipause õpetajatega. Need on ju ka kõik olnud olulised. Keegi ei anna mulle pikka söögivahetundi ja hommiku algust. See on elus oluline osa olnud.
Aga mis sa siis ikkagi tegema hakkad?
Ma tahan olla puusepp oma töökojas, tahan olla keraamik oma keraamikatoas, tahan olla käsitööline, kes koob kangastelgedel, kindlasti tahan olla mesinik ka. Aga kõige, kõige rohkem tahan olla vanaema ja tütar. Sest minu ema, kes tegelikult on minu kõige tähtsam õpetaja, temale tahan anda palju oma aega.
Meie soovime Marile, et tema elus oleks täpselt kõik need inimesed ja tegevused, keda ta sinna vajab ja ootab. Ja et ta endale mõtlemist ei unustaks.
Mari: „Ma tegelikult elangi oma elu täpselt nii, et mõtlen endale. Olen elanud ja elan ka edaspidi.“
KOLLEEGIDE TUNNUSTUS PANEB AASTALE SÄRAVA PUNKTI
On väga eriline saada märgatud ja tunnustatud oma kolleegide poolt, kellega iga päev ühiselt koolimajas õlg õla kõrval päevategemisi jagad.
Meie õppetoolid said üheskoos valida just sel aastal eriliselt silma jäänud töökaaslase, keda tunnustada.
Kas keegi on kunagi näinud teda vihase, väsinud või mornina? Meie ei tea küll kedagi, kes oleks. Tal on alati naer suu- ja silmanurgas. Ta on tasase ja rahulikku tunnet tekitava energiaga inimene, kes samas teeb oma tööd suure sisemise kirega. Ta on õpilaste jaoks alati olemas ja suudab luua nendega sõnulseletamatu ja erilise kontakti, mis on eeskujuks paljudele. Ta on äärmiselt abivalmis ja aitab kõiki kõiges. Isegi, kui temaga rääkides selgub, et töökoormus on hetkel üle pea kasvanud ning ta varahommikust hilisõhtuni konsultatsioone teeb, naeratab ta selle juures ikkagi malbelt ja ütleb: „Tuleb minna!“.
Tema poole on lihtne pöörduda ja temaga on kerge suhelda. Ta on vastutulelik, valmis otsima ja leidma lahendusi. Ta teeb oma tööd hingega ja tundub, et pühendab ka kogu oma vaba aja õpilaste õpetamisele. Kuigi ta käivat ka spaas ja teatris, aga see tundub kahtlane, sest ta on ju koguaeg koolis. Hommikuti on ta koolimajas alati kõige esimene! Ei imestaks üldse, kui ta ülepäeviti isegi turvamehest varem kohal on. Igal juhul kui teised kolleegid saabuvad, annab ta juba konsultatisooni või istub õpetajate toas, arvuti lahti ja kohvitass kõrval. Ise muidugi jälle naeratab rõõmsalt ning tema näos pole ühtegi unisuse märki. Meil on siiski väike kahtlus, et võibolla ta ei lahkugi meie armsast koolimajast kunagi ja on ka öösiti kenasti kohal.
Kuigi temaga võib kohtuda kõikjal koolimajas ja tal on alati mõni sõbralik lause poetada, on ta väga salapärane. Kas keegi teab temast peale õpetajatöö midagi rohkemat? Millega ta veel tegeleb, kus ta elab, mis ta lemmik söök on? Äkki ta teebki ainult tööd? Või siis elab hoopis kusagil ilusas lossis, kus tal on suur õukond ja tema lihtsalt naeratab kõigile…
Igatahes on ta inimene, kes ka kõige tõsisemat juttu räägib lahke pilguga, kes ka kõige suurema koormuse all jääb ikka naerusuiseks ning kes ka kõige kiiremal hetkel peatub ja leiab hetke, et kuulata. Temast õhkab rahu ja tasakaalu ning teda vaadates jääb tunne, et kui raske see matemaatika ikka olla saab.
Tugitool tänab ja tunnustab
Aasta Kolleeg loodus- ja reaalainete õppetoolist – aitäh Sulle, hea Ave Kokka!
Oled kannatliku meele ja sõbraliku silmavaatega erakordselt viisakas ning abivalmis kolleeg. Loomupärase tagasihoidlikkuse tõttu võib Su kohalolu esmapilgul märkamatukski jääda, aga puudumine – see on kohe tunda. Sulle saab vajadusel kurta – kehvast ilmast ja maksu-tõusudest rikkis rattaluku või kadunud kapinupuni – oled suurepärane kuulaja ning lisaks sellele on Sul hea süda ja kuldsed käed. Me arvame, et Sa oskad kõike ega nurise vist mitte kunagi.
Kohvipaus õigel ajal, ajaleht õiges kohas, muhe nali ja kook läheneva nädalalõpu puhul teevad Su päeva rõõmsaks. Meilivahetust Sa eriti ei armasta ja Stuudiumi kontot Sul ka ei ole, aga kõik kirjutavad Sulle ikkagi – kaustikusse muidugi!
Kolleegide heaolu ja õnnestumiste ilu nimel ei kohku Sa millegi ees tagasi – päästad kaskadöörliku osavusega kõrgustesse kinni jäänud võimlemispalle või ronid vajadusel keset käimasolevat etendust klaveri alla, et kriuksuvat pedaali õlitada.
Kultuur II tänab ja tunnustab
Aasta Kolleeg, tugisammas tugitoolist – aitäh Sulle, hea Urmas!
Ta toob rõõmu ja ilu kõikjale, kuhu läheb. Tema loomupärane soojus ja naerusuine olek muudavad iga päeva säravamaks. Ta on hinnatud õpetaja, kes on alati valmis aitama kolleegi ja juhendama õpilasi.
Ta on loominguline ja maitsekas, armastab rahvapärimust ja rahvariideid. Tema meisterdatud imekaunid toolikatted, muudavad iga klassiruumi ilusamaks ja hubasemaks. Kui vaja, võib ta isegi päikese klassiruumi võluda.
Ta on alati šikk ja elegantne, eelistades musta riietust, milles ta alati maitsekas ja peen välja näeb. Lisaks on ta ka hea laulja, kelle kaunis hääl lummab kõiki, kes teda kuulavad.
Igal nädalavahetusel sõidab ta praamiga oma armastatud Vormsi saarele. See paik on talle lõputuks inspiratsiooniallikaks, pakkudes rahu ja vaikust, mida ta oma elus hindab.
Eelkool tänab ja tunnustab
Aasta Kolleeg kultuur I õppetoolist – aitäh Sulle, hea Kristina!
Kui soovid kohata haldjat, siis tea, et Rocca al Mare eelkoolis ja koolis on see võimalik. Malbelt naeratades hõljub ta kahe koolimaja vahel. Lendleb paberirullide ja värvitopsikutega treppidelt klassidesse ja raske on mõista, kas paber kannab teda või tema paberit. Pühendab lapsi saladustesse, kuidas võluda akvarelli, guašši või pliiatsi abil terveid maailmu. Leiab aega kaasa mõelda ja käed külge panna, kui on vaja midagi joonistada või meisterdada. Ja kui teda tänada, vastab leebelt naeratades, et talle meeldivadki väljakutsed, mida päev või elu ise kätte toovad.
Kuigi haldjad on peaaegu et nähtamatud, oleme meie sinu toimekust, headust ja võlu märganud.
Kaasava hariduse õppetool tänab ja tunnustab
Aasta Kolleeg eelkoolist – aitäh Sulle, hea Tiina Põlendik!
Kui meie koolimajja jõudsime, olid Sina juba tööl. Perpetuum mobile võiks Sinu kohta öelda ehk miski, mis liigub või teeb tööd igavesti. Tõelist igiliikurit pole võimalik füüsikaseaduste rikkumiseta valmistada, sest igiliikur teeb tööd eimillegi arvelt ehk väljastab rohkem energiat, kui on vaja masina käigushoidmiseks. Kuid Sinu kohta füüsikaseadused ei kehtigi.
“Miks see loodusainete õpetaja teil inglise keelt õpetab?” küsis õpetajate haridust hindav inspektor imestunult. Mine sa võta kinni, mis aine õpetaja Sa oled. Ehk võiks isegi öelda, et Sa oled lihtsalt õpetaja ja kui see ka kulunult kõlab – suure algustähega. Sest ega ainult lapsed ole need, kes Sinu õpetusest osa saavad. Koolitud ise ja koolitad kõiki kaasteelisi. Sulle võiks anda tiitli “Rocca al Mare kooli kuldkoolituja”. Sinu koolitustunde loetakse sadades ning teadmiste kvaliteeti hinnatakse teaduskraadides. Vahel hiilid koolitusele isegi salaja.
Sul on nii suur ja soe süda, et Sinu hoolitseva tiiva alla ei mahu mitte ainult kogu oma pere ja Sinu klass, vaid ka kõik pesast alla kukkunud või muidu hätta jäänud linnupojad meie koolimajas. Ka kolleegina tuleb olla valvas. Võib juhtuda, et kui sul on näiteks laps sündinud, saabub postiga pakike, milles kingitus ja kuhjaga õnne. Kuigi Sinu erilise tähelepanu saamiseks ei pea üldse tähtpäev olema, sest Sa oskad ka igal argipäeval enda ümber head märgata. Olgu selleks hõrk küpsetis, kingitus või õigel ajal öeldud hea sõna – Sa lihtsalt ei unusta mitte kedagi. Seejuures käitud Sa ise nii, nagu oleks see kõige loomulikum toimimise viis ning ei midagi erilist.
Sinu haare ulatub kooliseintest väljapoolegi. Nii võiks Sinu järgmiseks kõlavaks tiitliks saada Leesi küla leiutaja. Mõtted ja ideed Su peas tekivad sellise kiirusega, et nii valgusel kui helil võiks piinlik olla oma levimise aegluse pärast.
Sinu käe all õitseb laps ja lill, koer ja puu, kool ja aed. Oleme õnnelikud, et saame olla osa Sinu maailmast!
B- ja C-keele sektsioon tänab ja tunnustab
Aasta Kolleeg inglise keele sektsioonist – aitäh Sulle, hea Erika!
Mõista-mõista, arva ära, kes on see, kes aina särab?
Kelle pihud avali, silmad siirad, süda soe?
Kelle hellal juhtimisel lauluhääled helisevad?
Erakordne inimene, kelle maagiline ilu lukustab pilgu.
Kirglik ja pühendunud, vahetu ja aus ning uskumatult rõõmsameelne!
Kolleegid räägivad temast nii:
ta on erakordselt empaatiline ja hooliv õpetaja, kes suudab märgata iga lapse tundeid ja tujusid. Ta leiab aega, et lahendada õpilastega seotud pingeolukorrad enne, kui need suureks probleemiks kasvavad.
Oma töös paistab ta silma sooja südame ja kirgliku pühendumusega. Ta oskab suurepäraselt suhelda kõikide õpilastega, olenemata nende vanusest või oskustest. Ta märkab õpilaste andeid ja isikupära. Tema tunnid on mängulised ja lõbusad, pakkudes kõigile võimalust loominguliseks eneseväljenduseks. Nii kasvab õpilaste enesekindlus ja julgus.
Ta on alati kohal, kuulab, mõtleb kaasa ja julgustab ka kõige võimatumaid ideid ellu viima. Temast õhkub soojust ja tema naer on nakkav. Ta on alati valmis aitama ja tihti pakub end ise appi.
Lapsed armastavad teda, sest tema soojus ja sära jõuab igaüheni. Ta on inspireeriv õpetaja, kes mitte ainult ei õpeta noori laulma või pilli mängima, vaid ka muusikat armastama. Ta hoolib kõikide heaolust ja on pühendunud oma tööle igal ajal, olgu see siis muusikatund, koorilaul, vahetund või mõni muu vahva üritus.
Tema naeratus on maailma säravaim ning tema juurde võib alati pöörduda, sest ta märkab, õpetab ja aitab kõiki, kes seda vajavad.
Aitäh, et oled olemas ja teed me päevad paremaks!
Klassiõpetajate õppetool tänab ja tunnustab
Aasta Kolleeg kultuur II õppetoolist – aitäh Sulle, hea Kati!
Sa astud hommikul varakult meie uksest sisse, ikka särav ja entusiastlik. Kõrvaldad kiiresti kõik muremõtted, rõõmustad rõõmude radadel. Tegutsed nii kiiresti ja asjalikult, et meil jääb üle vaid heaks kiita ja kannul püsida. Lapsed tormavad Sinu juurde ummisjalu, olgu siis ajusid ragistama või pidutsema. Kolleegid vajavad Sinu mõtteid kui hapnikku.
Aga nüüd, sukeldu suvesse, haara kaasa kõik hea, vast sobib sinna ka ühe geeniuse loos seiklemine. Ootame Sind uuel aastal taas meie pessa.
Roostiku rahvas tänab ja tunnustab
Aasta Kolleeg kaasava hariduse õppetoolist – aitäh Sulle, hea Karen!
PS
Millal džinniõhtule sammud seame?
PPS
Üks kõigi ja kõik ühe eest!
Sul on oskus luua kord ja võita õpilaste tähelepanu ning seda üldse mitte häält tõstes. Oled kepsakas ja tragi, möödaminnes jõuad igale poole – küll lohutama, küll innustama ja kui vaja siis ka pisut kratist sikutama. Sinu hobiks ja kireks on Liikuma Kutsuva Kooli veebilehel surfamine, prindid välja erinevaid mänge ja küllap harjutad neid õhtul kodus oma mehega, et siis õuevahetundidel ja pikas päevas lastelegi jagada. Sa sobid hästi „karguks“, nii oma pikkuselt kui ka empaatilise oleku poolest – ja sedamoodi karguna transpordid nii mõnegi vigastatu mängleva kergusega kasvõi mitu kilomeetrit arsti kabinetti. Sa oled ka üpris julge ja sul on hea ruumitunnetus – suudad jälgida basseinis vabalt 24 õpilast, isegi siis, kui nad on vee all – usu, see oskus on vähestel. Kui kekaõpsist kolleeg peaks murdma mõne luu, siis oled valmis teda krapsakalt asendama. Tõmbad selga pisikese suusakostüümi ja vallutad oma energiaga kogu lumise staadioni. Sinu eriliste oskuste kohta käib kindlasti veel ujumismütside pähe panemine ja uisupaelte sidumine, küllap ka hularõngaga keerutamine.
Liikumise õppetool tänab ja tunnustab
Aasta Kolleeg klassiõpetajate õppetoolist, aasta spordisõber õpetaja – aitäh Sulle, hea Anu Bachmann!
Ta on tark, kuid tema kõrval ei tunne teised ennast lollina;
ta on juht, kuid kõik käib suurema kisa ja kärata;
ta on abivalmis, kuid küsija ei sega teda kunagi;
ta on nõudlik, kuid hoiab järge piitsata;
ta on konkreetne, kuid samal ajal toetav;
ta on kolleeg, kuid samas ei vähemat kui sõber.
Paistab, et tema ööpäevas on tunde rohkem kui 24.
Loodus- ja reaalainete õppetool tänab ja tunnustab
Aasta Kolleeg B- ja C-keelte sektsioonist – aitäh Sulle, hea Janika!
Nii palju pühendumust,
viisakust ja hoolt,
et vaata kust sa vaatad –
šikk igalt poolt.
Kindel siht ja sõna hea,
siiralt kuulad, meeles pead.
Reibas olek, lahke meel
kaaslaseks on Sinu teel.
Korjad vaikselt kogemusi
nagu keesse pärle,
Su rahulises olemises
nii palju veel on värve.
Terves kehas terve vaim
pole mingi potitaim.
Kui päev on raske, kiire, hall,
siis abiks on Sul käsipall.
Keha trimm ja sirge rüht,
süda suur ja soe.
Tähendada võib vaid üht –
see on meie Roel!
Inglise keele sektsioon tänab ja tunnustab
Aasta Kolleeg liikumise õppetoolist – aitäh Sulle, hea Roel!
Tunned end hästi mereäärses kliimas. Oskad vaigistada tormi ning leiad ka kõige sombusemas ilmas päikesekiire. Sinu hääl ei kaja just üle ilma, samas on Sind tunda igal sammul. Sul on suurepärane taktitunne – tead hästi, millal takte juurde kruvida ning millal neid oskuslikult maha tõmmata. Sinu õrnus ja tundlikkus loovad nii klassis kui klassiruumist väljas sooja ja turvalise õhkkonna. Suudad rahustada ärevat meelt, tuua rahu ja tasakaalu sinna, kus on segadus. Sa tajud peensusi, mida teised ei märka. Tunned end ühtviisi koduselt nii Eestis kui ka Hispaanias. Sinu pastelsed riided, mõtted ja teod peegeldavad sinu sisemist rahu ja tasakaalu. Sinuga koos tunneb end hoituna igaüks, olgu selleks mõni õpilane, jänes või West Highlandi valge terjer. Püsid hästi hetkes kohal ning kuuldavasti oskad sa liigutada põõsaid. Oled mõistuse hääl kontrolli alt väljuvates olukordades ning Sa ei jäta meid kunagi üksi, kui oleme joonud šampanjat…
Kultuur I tänab ja tunnustab
Aasta Kolleeg Roostiku koolist – aitäh Sulle, hea Airi!
RAM UHKUS 2024
5 aastat tagasi tekkis KiVa tiimil idee ja soov tunnustada meie kooli inimesi, kes on mingil moel KiVa meelsusega eriliselt silma jäänud.
Imelised teod, mille eest KiVa tiim tunnustada soovib, on märkamine, hoolimine, toetamine ning kiusuvaba koolikeskkonna eest seismine.
Sel aastal annab KiVa tiim välja neli RaM Uhkuse tiitlit:
Oleme väga uhked Sinu üle, sest oskasid märgata ja ära tunda küberruumis toimuvat kiusamist. Sa ei jäänud lihtsalt kõrvalt vaatajaks, vaid sekkusid julgelt ja kindlalt, et klassikaaslase eest seista ja olukord lõpetada. Oled oma hooliva käitumise ja vaprusega kõigile teistele eeskujuks! Maailma muutmine käib väikeste aga järjepidevate sammudega – oma kindlameelse ja kartmatu tegutsemisega muutsid maailma palju paremaks ja turvalisemaks paigaks!
Meie RaM UHKUS 2024, Marta Linkgreim!
Head teod ei jää kunagi varju! Sinu õpilased on meile märku andnud, et oled meelerahu minutite läbiviimise võtnud oma südameasjaks! Oleme nii uhked Sinu üle, et oled oma ainetundide jooksul korduvalt õpilastele pakkunud meelerahu minuteid. Vaikuseminutid turgutavad õpilaste vaimset tervist ja loovad rahu inimeste sees. Kogu kooli keskkond on seeläbi saanud natukene helgemaks, rahulikumaks ja hoitumaks.
Meie RaM UHKUS 2024, Liina Inno!
Teadlik käitumine kiusamise ennetamisel, märkamisel ja kiusu lõpetamisel tekib ainult siis, kui teooria on korralikult selgeks õpitud. Teadmistes peitub suur jõud vaid sel juhul, kui teadmisi osatakse õigel viisil kasutada. Seetõttu on väga oluline, et kõik õpilased juba esimesest klassist peale järjepidevalt õpiksid kõike seda, mis kiusamise olukordi selgitavad.
Tahame südamest tänada kõiki Kiva tunde andvaid õpetajaid 1., 4. ja 7.klassis, kes suure entusiasmi ja väsimatu hooga KiVa tunde teevad ja seeläbi turvalisi suhteid väärtustavad! Mida teadlikumad on lapsed ja noored, seda vähem saab kiusamine võimutseda. Hoiame ühiselt head!
Meie RaM UHKUS 2024, meie KiVa tunde andvad 1., 4. ja 7. klassi õpetajad!
Sinu heatahtlik, märkav ja alati abivalmis olek saadab meid igal koolipäeval. Sellel õppeaastal olime tunnistajateks Sinu ennastohverdaval ja ülikiirel tegutsemisel õpilase toetamiseks. Koolis toimunud üritusel haarasid hädasoleva lapse sülle ja ei pidanud paljuks istuda temaga lahtise ukse all külmas detsembrituules, abi oodates. Maailma muutmine käib väikeste aga järjepidevate sammudega – oma kindlameelse ja kartmatu tegutsemisega muutsid maailma palju paremaks ja turvalisemaks paigaks!
Meie RaM UHKUS 2024, Karen Kuusk!
TUNNUSTUSÕHTUL SAIME TÄNADA PARIMAID ÕPILASI!
Meie koolis on lisaks akadeemilisele võimekusele väga olulisel kohal see, millist väärtust lisavad õpilased kooli- ja klassiellu isiksuste ja inimestena. Õpilased saavad olla klassipere liitjad, inspireerijad ja innustajad. Meie jaoks on sellised õpilased väga olulised ja soovime neid õppeaasta lõpul vääriliselt esile tõsta ja tänada.
Mai lõpus on meil traditsioon tunnustada 6.–12. klasside õpilasi, kes lisaks õppimisele koolis oma tegevusega silma paistavad ja oma olekuga uut väärtust loovad.
Igast klassist toodi esile kolm õpilast, kes koos perega ilusale pidulikule vastuvõtule kutsuti.
Oleme teie üle uhked ja täname teid kõiki kogu südamest!
– Keskmise kooliosa tunnustusõhtu pildid leiate SIIT. (fotograaf Karina Kirisberg)
– Vanema kooliosa tunnustusõhtu pildid leiate SIIT. (fotograaf Maris Kilmi)
Aleksander Johanson
Andreas Mere
Andri Koitla
Anett Marie Lill
Anette Zahovaiko
Anna Joonas
Arthur Valma
Berit Annabel Koitel
Eliise Parts
Ella Ojavere
Emma Joonas
Emma-Mia Kapsta
Ethel Kurel
Georg Leego
Grete Pali
Grethe Raidma
Halliki Margaret Hiir
Handri Kristjan Värk
Hendrik Aarniste
Hugo Mets
Iris Eva Natalie Vares
Johanna Koit
Jürgen Rannavete
Karl Kaspar Taukar
Karl Kristjan Jostov
Karl Pakkanen
Karoliine Maasar
Kaur Johan Tamm
Lenna Kaup
Li Sofi Ramjalg
Liisbet Laak
Liisbet Pärtel
Liise Lugna
Lisette Klaasmägi
Madleen Kaur
Mairiin Ivask
Mari Viirmaa
Maria Elisa Tuulik
Marii Moona Padar
Martin Vaher
Martina Elisabeth Hein
Mia Simone Arakas
Oliver Toome
Oscar David Linnas
Oskar Ulejev
Otto Marten Pärloja
Paula-Rebeca Pakkanen
Rasmus Jan Karus
Rasmus Talumaa
Rene Treu
Rocco Roste
Saara Piir
Sander Savastver
Sander Üürike
Sandor Soomre
Sofia Tamjärv
Tanel Ojala
Teele Abner
Tristan Pops
Uma Christal Saksen
Walner Kulla
Vanessa Vapper
LÄHIAJA SÜNDMUSED
29.-30. augustil 6.-12. klassi õpikute laenutamine raamatukogus
1. septembril pidulikud kooliaasta avaaktused
12.-13. septembril 5.-12. klassi loodusklass