Uudiskiri nr. 59 / 16. detsember 2024

Postitatud: 16. dets. 2024

ROCCA AL MARE KOOLI DIREKTORI KONKURSIST

Meil Rocca al Mare Koolis on tava, et direktor leitakse avaliku konkursi teel, mis toimub iga viie aasta tagant. Kooli algusest alates on direktorit valitud viiel korral ning see traditsioon jätkub. See õppeaasta on meie koolijuhi Sirje viies aasta Rocca al Mare Kooli direktorina. Kui selle aja peale tagasi mõelda, siis võib öelda, et Sirje esimesed kaks aastat möödusid koroonaaja tingimustes, ehk me kõik olime sellises režiimis, kus kooli arenguga polnud eriti võimalik tegeleda. Soovime, et Sirjel oleksid eelmiste direktoritega võrdsed võimalused ja sellest tulenevalt otsustasime, et anname ka Sirjele koolijuhina viis tegutsemisaastat tavapärastes tingimustes. Seega toimub järgmine direktori konkurss kahe aasta pärast. Alustame konkursiga 2026. aasta sügisel ja otsused teeme 2027. aasta kevadel.
Hannes Tamjärv

KUI NUTIKALT KASUTAME NUTISEADMEID?

Tänapäeva koolielus on toimumas kiired muutused, kus nutiseadmed on saanud oluliseks ja kasulikuks töövahendiks õpilastele. Areng on olnud nii hüppeline, et nutiseadmete kasutamine on ette jõudnud meie teadmisest, mida tähendab teadlik ja tasakaalukas nutikasutus.
Seetõttu peame vajalikuks suunata noori tasakaalukama tehnoloogiakasutuse poole. Meie koolis tegutsevad kaks olulist töörühma: õpetajate nutirühm ja lapsevanemate kogukond DigiRaM.
Eesti PISA 2022 uuringu tulemuste järgi veedavad Eesti õpilased nädalas digiseadmetes märkimisväärse osa oma ajast: tüdrukud keskmiselt 57 ja poisid 58 tundi, mis teeb päevas ligikaudu kaheksa tundi. Sellest ajast on umbes 21 tundi seotud koolitööga, ülejäänud aega kasutatakse peamiselt meelelahutuseks. Tervise Arengu Instituudi uuring “Digilaps” toob esile olulise seose nutiseadmete liigse kasutamise ja erinevate probleemide vahel. Uuring defineerib ekstreemse digiseadme kasutaja kui isiku, kes veedab digiseadmes vähemalt kuus tundi päevas. Liigne ekraaniaeg ei mõjuta üksnes õppeedukust ja käitumishindeid, vaid on seotud ka riskikäitumise, kehvade peresuhete ja halvenenud tervisega. Samal ajal on uuring näidanud, et eluga rahulolu on kõige kõrgem nende seas, kes kasutavad digiseadmeid mõõdukalt: mitte rohkem kui kolm tundi päevas. Need tulemused rõhutavad vajadust suunata noori tasakaalukama tehnoloogiakasutuse poole, et vähendada digisõltuvuse negatiivseid mõjusid ja toetada nende vaimset ning füüsilist heaolu. Meie koolis tegutsevad kaks olulist rühmitust: õpetajate nutirühm ja vanemate kogukond DigiRaM.

Mida teeb õpetajate loodud nutirühm?
Nutirühma eesmärk on koolis kokku leppida selged põhimõtted ja reeglid, mis toetavad õppimist ning suunavad õpilasi teadlikult ja sihipäraselt kasutama nutiseadmeid õppetöös.
Sel õppeaastal on nutirühm sõnastanud kodukorras nutiseadmete kasutamise põhimõtted ja hea tava.

Nutiseadmete kasutamise kodukord

Rocca al Mare kooli õpilane on teadlik ja keskendunud õppija ning kasutab nutiseadmeid vastavalt järgnevatele kokkulepetele:

1. Noorema kooliosa õpilased ei kasuta koolis viibimise ja õppekäikude ajal isiklikke nutiseadmeid.
2. Keskmise ja vanema kooliosa õpilastel on tundide ajal ja õppekäikudel nutiseadmed (sh kõrvaklapid) hääletul režiimil koolikotis, välja arvatud juhul, kui neid kasutatakse õpetaja loal õppetöö eesmärgil. Vahetundides kasutatakse nutiseadmeid üksnes õppetöö eesmärgil.
   Söömise ajal ja liikudes nutiseadmeid ei kasutata. Vastasel juhul on õpetajal õigus need ajutiselt hoiule võtta.
3. Meditsiinilistel põhjustel kehtivad eraldi kokkulepped.

Nutiseadmete kasutamise hea tava
Nutiseadmete kasutamise hea tava „Liikudes, süües ja tunnis – nutivaba“ aitab õpilastel ja õpetajatel ühiselt keskenduda olulisele.

1. Liikudes: liikudes hoiame oma tähelepanu teel ja ümbritseval. Kõndides me telefoni ei kasuta.
2. Süües: söögiaeg on mõeldud söömiseks ja puhkamiseks. Söömise ajal me nutiseadmeid ei kasuta, vaid keskendume söömisele ja suhtlemisele, et edendada tervislikke harjumusi ja luua mõnusat sotsiaalset keskkonda.
3. Tunnis: õppetöö ajal on nutiseadmed hääletul režiimil koolikotis, välja arvatud juhul, kui neid kasutatakse õpetaja loal õppetöö eesmärgil. Nii toimub tõhusam õppimine!
   Selle kokkuleppe järgimine aitab luua keskendumist soodustavat õhkkonda, austada iseenda ja kaaslaste aega ning ruumi.

Nutirühma edasised plaanid:
Meie noored vajavad rohkem juhendamist, et leida tasakaal tehnoloogia kasutamise ja väärkasutamise vahel. Esimene samm on ühtlustada järgnevat arusaama: veenda õpilasi, et nutiseade ei ole koolis meelelahutamiseks, vaid on eelkõige töövahend, mis peab toetama õppimist. Järgnevad sammud on nutiseadmete kasutamise oskuste õpetamise integreerimine meie kooli digiplaani ja nutiseadme kasutamise mõtestamine koos õpilastega.

Mis on DigiRaM ja nende plaanid?

Vanemate DigiRaM tuli kokku, sest tunti, et koolis vajatakse suuremal hulgal tähelepanu pööramist tasakaalustatud tehnoloogia kasutamisele, et vältida liigset nutisõltuvust, negatiivseid mõjusid laste vaimsele tervisele ja keskendumisele. Kiire tehnoloogia areng sunnib meid tegutsema, et noored oleksid digiteadlikumad ja tulevikukindlamad kiiresti muutuvas maailmas. Eesmärk on aidata suurendada teadmisi digivaldkonnast. DigiRaM-is on välja kujunenud kaks töörühma.

DigiRaM-i tulevikuplaanid on:

• luua kodulehele rubriik digiteadlikkuse soovituste jagamiseks;
• toetada RaM Kooli digiplaani edasist arengut;
• kaasata sisuloomesse nii vanemaid, lapsi kui ka õpetajaid.

Kui need mõtted korda lähevad ja tekkis soov ning tahe kaasa aidata RaM koolipere tulevikku vaatavasse digiarengusse, anna endast julgesti märku Merjamile (merjam.ahmet@ramkool.edu.ee).

Lugemis- ja vaatamissoovitusi
Vanematele:
Hea üldine info ja nõuanded lapsevanemale on SIIN.
Jaan Aru video vanematele noorte ajude ja loovuse arendamise toetamiseks on SIIN.
Kaire Talviste raamat “Digilõks- käsiraamat vanematele, kuidas toetada lapsi nutimaailmas”.

Õpilastele:
Noorte soovitused nutisõltuvuse vältimiseks on SIIN.
9 soovitust aju paremaks kasutamiseks on SIIN.

TOIDUST MÕTTE JA SÜDAMEGA

Kooliresto tegemine on olnud protsess, mis sai teoks tänu paljude inimeste kaasabile. Kuigi ma neid vääriliselt tänada ei suuda, soovin jäädvustada oma tänuvõla jätkuvate maitseelamustega.
Pole paremat kombinatsiooni söögiisu tõstmiseks kui magus alandlikkus ja tehtud heateod.
Mõelgem vaid, mis asi on karu – ei kana ega kala, ajalooliselt juba usuti, et karuliha söömine annab rammu. Miks mitte seda siis pakkuda koolirestos!
Valmistada laste silme all rukkileiba või teha pastat ja sedagi kõigi nähes. Leida kesktee maitsete vahel, aru saada, mis eelistused on väikestel ja mis soovid suurtel. Mis kõige põnevam, kasutada soola, pipart ja loorberilehte ning ise kohapeal meisterdada umamisid. Valisime meeskonnaga endale teekonna, mis peab saama edulooks. Meenutagem seda kõige esimest lõunasöögi serveerimist septembris. Polnud kahtlustki, et asi oli muutumas meile meelepäraseks maratoniks. Enda teada olime jätnud kõik, no peaaegu kõik, veatu töösse, kuid ikka olime vööst saadik rabas. Vaatepilt oli raskesti kokkusobitav: restoranikokad, kolm kuud katsetatud maitsed, lõunat ootavad lapsed, nõudlikud taimetoitlased, kella kolmeks valutavad kaelalihased, jalad kui makaronid, higised laubad ja ainuke mõte trummeldamas kahe kõrva vahel – kuidas leida entusiasmi, et homme uuesti sama teha. Kuid me oleme visad: me suhtume tervise ja toitumise küsimustesse imetlusväärselt eelarvamustevabalt ning oleme rõõmuga nõus järele proovima mida iganes, nimetades seda möllu kooliresto kuurordiks.

Sellest pöörasest hetkest alates ei ole meil retsepte, kaalusid ega õpetavaid nõuandjaid. Meiega jäi vaid Kaisa, daam, kes usub, usaldab, õpetab, nõustab, noomib ja keda kõik koolis austavad. Tervislik, maitsev ja tasakaalustatud lõuna ei ole saavutatav töölaagri meetodil, mis paneb kõik osalejad jooksma vastassuunas.
Veel siis, kui ma töötasin suures restoranis juhina, kus edule viiv tee oli tikitud uhkete menüüdega ja motoks oli „läbi toidu õnnelikuks“, ei suutnud ma sellise nähtusega nagu koolitoit kuidagi suhestuda. Enne, kui me pole selgeks teinud, kas sõna koolitoit sobib nimisõnaks või omadussõnaks, jääb see meile võõrsõnaks. Lõunasöök on või vähemalt peaks olema rõõm, kus koka pingutustele tuleb osutada teenitud tähelepanu ning milles võimutseb nauding.
Me kummardame iga päev köögitatamile ja siiralt austame kõhupiiblit, me ei paku dekoratiivseid eineid, vaid värsket, tasakaalustatud ja maitsvat toitu. Ei piisa ainult hea söögikraami kasvatamisest, seda tuleb ka vääriliselt presenteerida. Koolirestos peab saama süüa vastavalt aastaajale, mitte sellele, mida sügavkülmast välja õngitseda. Tõsi, soovime pakkuda võimalikult palju kohalikku aedvilja, kuid mõnikord jääme looduse jõududele alla. Lubades loodusel omapäi toimetada jäime sel aastal ilma Kadarbiku kapsast, kuid vastu saime kuldrenetti jõuludeni.
Püüame motiveerida lapsi ja õpetajaid andma leivale suud, mitte leidma esimesena biojäätmekasti leivakoorikule. Keegi on kusagil midagi külvanud ja istutanud, et meil oleks võimalik see liudadel teile ette kanda – sügav kummardus kõigile neile, teile ja meile. Aamen.
Tervitustega koolist, Riina

ESIMESED TUTVUSED KOOLIRESTOGA

Lauanaaber ja vestluspartner: õpilane Hans Troost – 1. klass, esimene aasta Rocca al Mare koolis.
Lauanaaber ja vestluspartner: õpetaja Helen Tiitus – võõrkeelte õpetaja, kolmeteistkümnes aasta Rocca al Mare koolis.
Õpetaja: “Tere! Kas see koht on siin vaba?”
Õpilane: “Tere! On küll.”
Õpetaja vaatab oma taldrikusse ja imestab: “Oih, ma olen küll nüüd nii palju erinevat toitu taldrikule kuhjanud. Ma isegi ei tea, mis kotlet see on.”
Õpilane: “Mina lugesin täpselt läbi, mis selles kotletis on. Ma ise ei võtnud. See pidi porgandiga olema.”
Õpetaja: “No nii, kõlab põnevalt. Ma proovin siis ära. Äkki Sa tahad minu kotletist väikest tükki maitsta?”
Õpilane: “Võib küll.”
Õpetaja lõikab tükikese oma porgandikotletist Hansule ja tõstab talle taldrikusse. Hans sööb tüki kenasti ära.
Õpetaja: “Ma vaatan, et Sa ahjus tehtud porrulauku ka ei võtnud. Soovid seda ka proovida?”
Õpilane: “Võib küll.”
Õpetaja lõikab tükikese oma porrulaugust Hansule ja tõstab talle taldrikusse. Hans sööb tüki kenasti ära.
*

Ja nii see imemaitsev koolilõuna söödud sai, samaaegselt ülitoreda lauanaabriga tuttavaks saades ja juttu puhudes.
Alates sellest õppeaastast on meil koolis uus toitlustaja, kes on koolisöökla ümber nimetanud koolirestoks. Enne koolirestosse jõudmist tunned juba meeldivat leiva ja isuäratavate kaneelisaiakeste lõhna. Neid viimaseid pakutakse enne ja peale koolipäeva koolikohvikus.
Värskelt küpsetatud leib võimaldab kõigil sööjatel leiva katta mitme sentimeetri paksuse hõrgu ürdivõiga. Mõnest õpilastest on saanud selle ala meistrid. Näiteks kümnenda klassi õpilane Gren on nende määrimisel üliosav. Ja pealegi teeb ta alati nii isuäratavalt parajad palad oma taldrikule valmis, et nii mõnigi mööduja, näiteks nagu õpetaja Helen, peab sealt lihtsalt ühe ära näppama. Siiani on Gren sellesse õnneks mõistvalt suhtunud.
Kooliresto lõunamenüü on mitmekülgne ja positiivseid üllatusi täis. Sööjale pakutakse just seda, mida sööja armastab: salat; riivitud, lõigutud või kõpsetatud juurvili; pearoog lihast või kalast riisi, kartuli või tatra lisandiga; pastaroog; soe või külm kaste; supp; supiroheline; seemned; maiuspalana õun või magustoit. Pikapäevasööjatele serveeritakse enneolematuid toite. Kord olid menüüs lausa hamburgerid ja ülepanni pannkoogid moosiga. Julgen arvata, et eriti üllatusterohke menüü on taimetoitlastel. Mina mitte taimetoitlasena kiikan samuti suure uudishimuga nendesse hõõguvatesse marmiididesse. Just sealt tõstan oma taldrikusse neid enneolematuid roogasid, mida isegi Tallinna parimates taimetoidurestoranides võib harva kohata. Toon siia vaid paar näidet, sest muidu hakkab lugejal suu vett jooksma. Taimetoitudeks võib olla peedisupp kookospiimaga, täidetud baklažaan (keeleuuenduslikult pommu) läätsedega, seenekaste, porgandikotlett, läätsega täidetud paprika jne.
Nii nagu vanad eestlased armastavad öelda, et armastus käib kõhu kaudu, võin ilma liialduseta lausuda – oleme oma koolirestot armastama hakanud.
Kohtume koolirestos!
Helen Tiitus

RAM TANTS – 13 AASTAT AINA KASVAVAT TANTSURÕÕMU!

2011. aastal sai prantsuse keele õpetaja Susanna Aija eestvedamisel alguse meie õpilaste jaoks üks kooliaasta tähtsündmusi, mis igal aastal kooliperele palju rõõmu, pisaraid ja väärt kogemusi toob.
Mõni ehk veel mäletab, milline päris esimene RaM Tants oli. See oli midagi hoopis teistsugust – sündmust korraldasid aktiivsed õpetajad võõrkeelte õppetoolist, laval oli kümmekond osalejat ning saalis palju vabu kohti.
Märkamatult on kümmekonnast tantsijast aja jooksul saanud 746 ning sündmusest võtavad osa kõik meie kooli klassid. Ürituse korraldamist toetava õpetajana on kõige suurem rõõm selle üle, et RaM Tantsu korraldamine on pea sajaprotsendiliselt jõudnud õpilaste endi kätesse. Meie õpilased on ülivõimekad ja kohusetundlikud, tahavad ja julgevad võtta vastutust ning seda neile andes kasvab ka soov päriselt asju teha. Selline, õpilaselt õpilasele formaat lisab RaM Tantsule omakorda väärtust ning selle kaudu saab suur hulk noori hindamatu suursündmuse korraldamise kogemuse.
Tänavusse RaM Tantsu korraldustiimi kuulus 24 vabatahtlikku õpilast ning sündmuse peakorraldajateks olid abituriendid Emma Brit Leppoja ja Nelly Beekmann.
Õpilaste poolt kokku kutsutud žüriisse kuulusid meie kooli muusika- ja kultuuriajaloo õpetaja Hanna Renter, tantsuõpetaja ja ETHL-i juhatuse liige Meeli Pärna, koreograaf ja lavastaja Teet Kask ning meie põhikooli vilistlane, tantsija ning lavakunstikooli tudeng Carolyn Veensalu.
Esmakordselt toimus Nelly Beekmanni eestvedamisel ka improvisatsiooniline RaM Battle, mis toimus päeval proovide ajal kooli fuajees. Osa said võtta kõik huvilised ning sündmusele elas kaasa žürii koosseisus Igor Lider, Alice Aleksandridi ning Mark Monak – kõik tantsijad, tantsuõpetajad ning koreograafid. Žürii tunnustas battle’i võitjaid, kelleks osutusid Hannelore Lang, Helly Ring ja Säde Peäske.

RaM Tantsu žürii poolt said tänavu esile tõstetud järgmised tantsud:
1.–4. klassi laureaat 3. a “Tantsulahing”
5.–8. klassi laureaat 8. b “Old Enough”
9.–12. klassi laureaat XXVII lend “Tsüklist välja!”
Publiku lemmik XXV lend “farmival x hein”
Grand Prix XXV lend “farmival x hein”
Suurepärase koostöö eripreemia 1. a ja 6. a “Juurtest jõudu”

Põnev on jälgida, missugused kõikvõimalikud ideed RaM Tantsul teoks saavad, fookuses on jätkuvalt omalooming ning koostöö. Mõelgem vaid, kui palju ja milliseid tantse aastate jooksul välja on mõeldud ja millised meie tulevikutantsud veel välja hakkavad nägema. Üks on kindel – tantsurõõmul on eriline koht meie koolielus.

ÕPILASESINDUS SEAB SIHTE

Õpilasesinduse töö on kaasata õpilasi koolielu korraldamisse. RaM Kooli õpilasesinduse liikmed löövad aktiivselt kaasa ürituste korraldamisse, mille heaks näiteks on äsja möödunud RaM Tantsu korraldamisse panustamine ja uuel aastal, 25. jaanuaril toimuv moešõu Roosad Käärid. Lisaks korraldas õpilasesindus 13. detsembril jõulukampsuni päeva.
Selleaastase õpilasesinduse liikmed on endale eesmärgiks võtnud suhte loomise teiste Haabersti linnaosa koolidega. Lähim eesmärk on ühisürituse korraldamine. Ürituse eesmärk on kaasata vene keelt emakeelena kõnelevaid õpilasi eestikeelsetesse seltskonna- ja tutvumismängudesse.
ÕE president Mia Simone Arakas

RAM TV HOIAB KOOLIELUL KÄTT PULSIL

Meie kooli meediakanal on nüüd ametlikult taas ellu ärganud alates eelmise õppeaasta algusest. Perioodivideotest taskuhäälinguteni – noored on aktiivselt andnud oma panuse, et jäädvustada kooli sündmusi ja luua meeleolukat sisu kuulajatele ja vaatajatele. Kuidas see täpsemalt alguse sai ja mida veel on oodata noortelt, saad teada edasi lugedes.

Tiimi loomise algataja on praegune 12.a õpilane Tanel Ojala. Tanel räägib, et tema mäletab, kui 20. lend aktiivselt postitas RaM TV kanalile Youtube’is. Tema jaoks oli noorte tegevus inspireeriv ning talle jäi mõistmatuks, mis vahepeal kanali passiivsuse põhjustas. Siis tuligi talle idee luua platvorm noortele, kes soovivad panustada koolimeediasse ja samal ajal täiendada oma oskusi operaatoritöös, monteerimises, kaamera ees olemises ja paljus muus. Lisaks oli Tanelile oluline jätta koolile püsiv mälestus, kuhu saab ikka aeg-ajalt tagasi tulla ja vaadata, mida Rocca al Mare Kooli noored on saavutanud.
RaM TV-st ei saaks rääkida ilma kooli ja Arengufondi toeta. Tänu rahalisele abile ja nõule on meediatiim saanud endale soetada professionaalsel tasemel varustust. Nagu tegijatele omane – ikka soovitakse uute väljakutsete jaoks paremat tehnikat. Siinkohal on noortele appi tuldud varustusega ja erilisteks sündmusteks, näiteks RaM Tantsuks, telliti broadcast’i buss. Tänu sellele said noored oma loovust näidata parimate vahenditega ja kindlasti said nad kasuliku kogemuse, mida naljalt igal pool ei leidu.
Tagasivaadates võib tunduda, et grupidünaamika kujunemiseks läks pisut aega, kuid nüüdseks on saavutatud sujuv liikumine. Tiim ja struktuur on paigas, töökorraldusega samuti on tekkinud meeldiv selgus. Ka uuemad liikmed on rahul ning on juba jõuliselt aidanud arendada RaM TV visiooni. Hetkel on meil tiimis aktiivseid liikmeid kokku kümme ning kui küsida noortelt, mis neid innustab jätkuvalt olema aktiivsed koolimeedia arendajad, siis peamised vastused on seltskond, kogemused, vabadus oma loovust kasutada ja võimalus oskusi arendada. Tasub mainida, et meie liikmete loomingut on ka kajastatud filmifestivalidel ning ootame juba järgnevaid projekte.
Siit edasi on plaan jätkada meeleoluka sisu tootmist koolile. Suureks unistuseks on koolile tekitada lausa eraldi meediasuund, seniks jätkame aktiivselt oma tööga ning igasugune teiepoolne tagasiside või ettepanekud on oodatud!

Asu RaM TV tegemisi jälgima meie kanalitel:
Instagram
Youtube
Spotify

KINGIME KOOLILE VALGE ESTONIA KLAVERI

25 aastat tagasi pandi alus unistusele, mis kannab meid siiani – luua keskkond, kus noored saavad kasvada õnnelikeks, harituteks ja kultuurseteks maailmakodanikeks. Neid väärtusi hoides oleme jõudnud tänasesse päeva ning meie südames on sündinud uus unistus.
Rocca al Mare Kooli algusaastatel kõlas aulas valge Estonia kontsertklaver, mis rõõmustas kõiki kuulajaid. Täna tervitab sama instrument koolitulijaid fuajees ning on nime andnud olulisele sündmusele kooli vaimuelus – valge klaveri kultuuriminutitele. Selle klaveri kohalolu on hoidnud elus unistust päris uuest valgest Estonia klaverist. Nüüd on aeg küps ja koht sobiv. Rocca al Mare Kooli juubeliaastal jagame seda unistust kogu kooli kogukonnaga.

Helilooja Arvo Pärt on öelnud, et muusika on justkui sõber: kõikemõistev, kaasatundev, andestaja, lohutaja, kurbusepisarate kuivatamise rätik, õnnepisarate allikas, vabanemine ja lend. Meie uus valge Estonia klaver ei oleks pelgalt instrument. See oleks võimalus luua ilu ja harmooniat, mis puudutab igaüht, kes astub meie kooli uksest sisse. See oleks võimalus suhelda keeles, mida mõistavad kõik.
Kutsume sind andma oma panus selle unistuse täitumisse. Iga toetus – olgu see suur või väike – viib meid sellele sammukese lähemale. Üheskoos saame kinkida midagi, mis jääb kestma ja inspireerib tulevasi muusikuid, loovinimesi ning maailmamuutjaid.
Jagatud rõõm on suurim rõõm. Uue klaveri kõla toob rõõmu igale õpilasele, õpetajale, lapsevanemale, vilistlasele ja sõbrale – kõigile, kes naudivad kontserte, osalevad kooriproovis, rütmikatundides või rahvatantsuharjutustel, esinevad ise või elavad kaasa meie kultuurisündmustele.
Ajad võivad olla keerulised, kuid ka siis loob kultuur meie olemise telje. Valge Estonia klaver on rohkem kui instrument – see tähistab ilu ja unistuste jõudu.
Paneme Rocca al Mare Kooli muusikaunistuse uuesti kõlama! Kingime koolile valge Estonia klaveri, mis jääb kaunistama meie 25. sünnipäeva väärikalt ning ajas püsivalt.
Teeme seda üheskoos!
Täpsem info toetamise võimaluste kohta leitav kodulehelt.

PILTUUDIS

Meelerahukuus jagus tegevusi igasse koolipäeva

Novembris on juba traditsiooniks saanud see, et KiVa tiim aitab hämarat aega oma tegevustega helgemaks ja valgemaks muuta.
Novembrit alustasime KiVa tiimiga koolimaja ees treppidel helkurite märkamisega, sest peame ohutut liiklemist ja turvalist kohalejõudmist väga oluliseks. Kogu novembri vältel pakkusime õpetajatele abi meelerahukuu kalendriga, mis on justkui tore tööriist, et ainetundi väikest vaheldust ja vaimuturgutust pakkuda. Kalendris avanes igal koolipäeval üks tegevus, mida sai klassiga koos proovida. Tegevusi oli meelerahujuttudest ja tänulikkuse harjutusest kuni liikuma kutsuvate mängudeni.
Täname kõiki, kes kalendrit aktiivselt kasutasid!

Muuseumipäev viis õpilased koolimajast välja

21. novembril toimus traditsiooniline muuseumipäev, mis pakkus meeldejäävaid kogemusi ja teadmisi.
6. klassid keskendusid arhitektuuriteemadele. Õpilased külastasid Eesti Arhitektuurimuuseumi ning osalesid põnevas fotomängus, mille raames avastati Tallinna vanalinna ajaloolisi hooneid ja arhitektuurilisi detaile. 7. klassid sukeldusid keskaegse linnaelu maailma. Külastati Niguliste kirikut, Kiek in de Köki kindlustustemuuseumit ning Tallinna Raekoda, kus õpilased said aimu, kuidas möödus elu vanalinnas sajandeid tagasi. 8. klassid suunasid pilgu tulevikku, valmistudes oma loovtöödeks. Päev algas Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis, seejärel külastati iseseisvalt kunstigaleriisid, et ammutada inspiratsiooni loominguliseks tööks. 9. klassid tegelesid võimude lahususe teemaga ning ka nende päev oli täis harivaid külastusi. Õpilased said osa Riigikogu tööelust, käisid kohtus ning tutvusid näitusega Vabamus. 10. klassid käisid Tartus Rahvusarhiivis ja Eesti Rahva Muuseumis, kus omandati väärtuslikke teadmisi Eesti ajaloo ja kultuuri kohta. 11. klassid tutvusid kaasaegse kunstiga EKKM-is (Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumis) ning Kai kunstikeskuses. Lisaks toimus meeleolukas ekskursioon Linnahallis. 12. klassid külastasid Eesti Ajaloomuuseumi Maarjamäel ning kogusid erinevatel näitustel ideid oma EAK projekti tarvis.
Suur tänu kõigile õpetajatele ja õpilastele!

Kadrilaat on läbimõeldud tervik

3. klassid on juba aastaid tähistanud kadripäeva heategevusliku kadrilaadaga. Aastatega on laat muutunud aina läbimõeldumaks ja tervislikumaks. Ettevalmistus on olnud pikk ja laadapäev ise on justkui suur pidu!
Kostüümides müüjad, kaunilt sätitud letid, maitsev ja vajalik kraam laudadel – see kõik on äärmiselt nauditav kooslus, mis kooliperele palju elevust ja rõõmu pakub.
Ja eesmärk ise on alati nii ilus ja lihtne – koguda raha kellegi teise hüvanguks. Sel aastal saadi laadaga kokku lausa 2120 eurot, mis detsembri alguses pidulikul kogunemisel SOS Lasteküla tegevjuhile üle anti.

Vaikuse Tuba on alati kordumatu ja eriline

12. detsembril toimus meie kooli traditsiooniline jõulueelne sündmus – Vaikuse Tuba. See on sündmus, mille olemust mõtestavad ning mida korraldavad üheksandate klasside õpilased kunsti-käsitöö-kokanduse tundides. Tänavu oli teemaks „Unenägu“ ning Vaikuse Tuba kujunes müstiliseks unenäoliseks mütoloogiliseks kogemuseks kõigile, kes selles osalesid – nii külalistele kui ka korraldajatele endile.

LÄHIAJA SÜNDMUSED

18. detsembril kell 12.00 Kaarli kirikus kontsert-jumalateenistus RaM Kooli peredele
06. jaanuaril algab 3. periood
25. jaanuaril Roosad Käärid
30. jaanuaril Eesti kirjanduse päev
08. veebruaril EAK autoriõhtu
14. veebruaril võõrkeelte luulekohvik
21. veebruaril Vabariigi aastapäeva aktus ja etendus

29.märtsil 2025 RaM Kooli 25 kokkutulek kõikidele vilistlastele ja endistele töötajatele