Katrin Saareleht

Minu hindamise põhimõtted ja dilemmad

Hindamine on õppeprotsessi loomulik ja vältimatu osa. Hindamise eesmärk on anda tagasisidet õpilasele tema õppeedukuse kohta ning toetada ja suunata sel moel õpilase arengut.¹ Õpetaja valikutest ja otsustest sõltub, milliseid teadmisi ja oskusi on soovitud õppijates arendada.²
Ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetajana olen ma hindamise põhimõtete kujundamisel pidanud silmas seda, et ühe kursuse hindamise liigid õpilasele oleksid võimalikult mitmekesised ja toetaksid erinevate teadmiste ja oskuste arengut. Samuti pean oluliseks, et iga õpilane leiaks kursuse jooksul väljundi, milles peab pingutama ja ka sellise väljundi, kus saab kasutada oma akadeemilisi ja/või sotsiaalseid tugevusi.
Gümnaasiumi „Eesti ajaloo“ kahe kursuse hinne kujuneb kuuest eriilmelisest sooritusest: faktiteadmiste testid, ajaloo põhiperioodide tundmise kontrollimine ja üksikute sündmuste seostamine eri ajaperioodidega õpilase koostatud ajatelje toel, faktide seostamist ja ajaloosündmuste analüüsi nõudev kontrolltöö (samuti ajatelje toel), populaarteadusliku artikli lugemine, sellest kirjaliku annotatsiooni ja suulise ülevaate tegemine, rühmatööd ning individuaalne ettekanne. Perioodihinde kujunemisel on faktiteadmiste kontrollid väiksema osakaaluga võrreldes ettekannete või artikli-tööga. Oskused ja pädevused, mida nende sooritustega arendame on koostöö ja esinemise oskus, info otsimine ja kriitiline hindamine (sh allikatele viitamine kirjalikes töödes), ajaplaneerimise oskus (nt ajatelje järjepidev kasutamine ja täiendamine; testi küsimustele vastamine kogu perioodi vältel). Kirjalike tööde puhul pööran eraldi tähelepanu ilusa emakeele kasutamisele.
Eelkirjeldatud põhimõtet olen pidanud silmas ka põhikooli klasside õppetööd ja hindamist kavandades. Kõikides põhikooli ajalookursustes on nii klassikalisi kontrolltöid kui ka uurimis- ja rühmatöid. Põhikooli klassides on rühmatööde osakaal suurem ning nendega töötatakse üldiselt tunnis. Rühmatööde suure osakaalu üks miinuseid on see, et alati ei ole tuvastatav üksiku õpilase tegelik tööpanus ning ajaloo koondhinne ei pruugi väga selgelt kajastada õpilase individuaalset edenemist (nt on suur erinevus õpilase rühmatöö ja individuaalsete soorituste vahel). Põhikoolis olen kasutanud ka hindamist õppimise eesmärgil. Nt kontrolltööde puhul olen lubanud hinnet parandada kõigil, kelle tulemus on olnud alla C. Hinde parandamiseks on õpilased pidanud esitama vigade paranduse ja analüüsi selle kohta, kuidas nad kontrolltööks õppisid. 6. kl õpimapile andsin tagasisidet kaks korda:
esimene kord ainult sõnalise tagasisidena (sh soovitused, mida muuta, et tööd parendada) ning alles teinekord hindelise tagasisidena.

Mida mina tagasiside all mõistan?

Selles kirjatükis käsitlen tagasisidet kui õpetaja sõnalist analüüsi sooritatud õppeülesande kohta. Tagasiside peaks kajastama, kas töö, mille õpilane esitas, on sooritatud nõuetekohaselt, millised on töös esinenud puudused, millised on õnnestumised. Tagasiside peab olema kirjutatud/antud selliselt, et õpilane mõistaks, kuidas kujunes hinne tema õppeülesandele. Tagasiside peab olema konkreetne ja tuginema näidetele. Aus ja tasakaalukas tagasiside motiveerib õpilast edasiste õppeülesannete sooritamisel, annab näpunäiteid konkreetsete vigade parandamiseks, tunnustab hästi sooritatud õppeülesannet või selle osa. Tagasisidet tuleb anda kõikidele õpilastele – ka neile, kes on õppeülesande sooritanud väga hästi. Õpetaja antud sõnaline tagasiside väärtustab õpilase tööd.

Minu peamised probleemid ja dilemmad

Peamine probleem ja dilemma ülalkirjeldatud tagasiside andmiseks on õpilaste arv, kellele korraga tagasisidet anda. Nt on tulnud anda sama õppeülesande³ eest tagasiside korraga 70 õpilasele. Tagantjärgi vaadates sai see võimalikuks tänu kahele väikesele lisaülesandele, mille õpilastele andsin. Esiteks see, et õpilased kirjutasid oma suulise esituse kohta lühikokkuvõtte ning teiseks see, et klass kogus kõik lühikokkuvõtted ühte googledocsi-dokumenti kokku, mis mulle kokkulepitud tähtajaks esitati. Viimane samm säästis väga palju aega, mis tavaliselt kulub õpilastelt tööde kättesaamiseks ja erinevatest kohtadest otsimiseks.
Üks lahendus suurele hulgale õpilastele tagasiside kirjutamiseks on kindlat vormi järgiv tagasiside. Antud ülesande juures oli see ka võimalik. Pidasin sel korral väga oluliseks, et õpilane peaks täpselt kinni ülesande juhendist ning seetõttu oli tagasiside vormi ülesehitamine võrdlemisi lihtne.
Näide tagasisidest:

[11.kl] Eesti keskaja linnad teaduslikus/populaarteaduslikus kirjanduses. Uurimisküsimuse püstitamine ning sellele vastuse otsimine. Akadeemiliste allikate ära tundmine, sisust lühikokkuvõtte tegemine ning suuline esitamine.

Loetud artikkel/katkend monograafiast:
… vastab teadusliku/populaarteadusliku nõudele. /3p
… on nõutud pikkusega. /1p
… vastab Eesti keskaja teemale. /1p
Esitatud on korrektne kirjalik kokkuvõte loetud artiklist. /1p
Püstitatud on uurimisküsimus. /1p
Allikaviide on korrektselt vormistatud. /1p
Esitatud on suuline ettekanne. /1p

Sõnalist tagasisidet olen andnud rühmatöödele. Tagasiside oluliseks osaks pean ka n-ö edasisidet (soovitusi, mida teha järgmine kord teisiti/paremini). Mõningad näited:

[11.kl] Stend Eesti esiajaloo kohta, mis valmis kolme õpilase koostöös.

Teie stend oli loogiliselt ülesehitatud ja sisult põhjalik st kajastatud olid olulisemad esiajaloo etapid ning ühiskonnas toimunud muutused. Stendil kasutatud kirjandus oli viidatud, viite vormistamist peab veel harjutama. Ehitasite stendi üles iga üksiku rühmaliikme teema käsitlusena, edaspidi kasutage rühmas töötamist koostöö tegemiseks ning esitage ühised uurimise- ja analüüsi tulemused (nt teema kaupa, tabeli, skeemi vm vormis). Stend oli illustreerimata. Mulle väga meeldis, et teie isiklik seos muinasajaga oli esitatud põhjalikult.

[6.kl] Rühmatöö olulisim eesmärk oli õppida tundma vanaaja kahe olulisema tsivilisatsiooni – Mesopotaamia ja Egiptuse – ajalugu. Kuna te olite seda tööd tehes oma rühmaga üsna iseseisvad, siis saite kindlasti ka olulise kogemuse iseseisva töö ja koostöötamise kohta. Rühmatöö hindamise aluseks on tundides valminud stend.

Olete ülesande väga hästi täitnud. Stendil on välja toodud olulisim info kumbagi tsivilisatsiooni kohta ning esitatud sisukas kahe tsivilisatsiooni võrdlus. Teie stendil on sisukaid tabeleid, mis aitavad rohkes infos hästi orienteeruda (nt Egiptuse jumalate tabel). Edaspidi harjutage kokkuvõtlikumalt kirjutamist st olulise eristamist ebaolulisest (nt osad tekstid teie stendil on asjatult pikad), kontrollige, et teie töö ei sisaldaks faktivigasid (nt kirjutate, et Mesopotaamia asub Aafrikas) ega kirjavigasid.


¹ Triin Peitel. Hindamine nüüdisaegses õpikäsituses. Tartu Ülikool <https://sisu.ut.ee/opikasitus/6-hindamine-nüüdisaegses-õpikäsituses>. 04.09.2019.

³ Ülesanne oli leida, lugeda läbi üks populaarteaduslik või teaduslik artikkel ning teha sellest suuline kokkuvõte. Suulised kokkuvõtted kanti ette klassis. Kirjalik lühikokkuvõte pidi sisaldama ka viidet kasutatud kirjandusele. Nõutud oli teksti ja viite korrektset vormistamist.