Neljas LoTe projektipäev 9. klassidele

Postitatud:

Aprillis toimus neljas LoTe projektipäev 9. klassidele. Uusi põnevaid väljakutseid pakkus keemia läbi liitreaalsuse ja kodukeemia labor ning juba tuttav robootika ja Rakett69 töötuba.

Liitreaalsus
Läbi AR- prillide “sukeldusime” osakeste maailma, et tekiks ettekujutus ainehulgast. Läbi ainehulga valemi õige rakendamise oli võimalus pääseda laborist välja. Osutus see natuke keeruliseks, sest laboris oli ju põnev niisama ka ringi vaadata ja katsuda erinevaid keemilisi elemente ja mõnda võibolla isegi proovid.

Kodukeemia
Kodukeemia töötoas valmistati esimese tööna looduslikust vahendist, punasest kapsast, indikaatorlahus. Paljusid erinevaid taimi saab kasutada indikaatoritena. Indikaatoriteks on ained, mis muudavad värvust lahusele happe või aluse lisamisel ning neid kasutatakse happelise ja aluselise keskkonna määramiseks. Uuritavateks lahusteks olid: vesi (neutraalne), torupuhastusvahend “Torusiil” (aluseline) ja katlakivieemaldi “Sanit-M” (happeline). Indikaatorlahust tilgutati uuritavasse lahusesse ning seejärel võrreldi uuritava lahuse muutunud värvust etteantud värviskaalaga. Punasest kapsast indikaatori kasutamine andis erivärvilisi tulemusi, mille abil tehti kindlaks, millistes katseklaasides oli happeline, aluseline ja neutraalne lahus.
Teises katses kogusid õpilased reaktsiooni käigus eraldunud gaasi ning tegid kindlaks, kas tegemist oli vesiniku või paukgaasiga. “Paukgaas” tekib vesiniku ja hapniku segunemisel ja leegiga kokkupuutel tekitab “plahvatuse”. Siin “teeb pauku” temperatuuri järsk tõus ja sellest tulenev gaaside järsk paisumine. Selles katses gaasi saamiseks kasutati torupuhastusvahendit „Torusiil“ ning söögitegemisel kasutatavat alumiiniumfooliumit. Fooliumist tehti herneterasuurused kuulikesed, mis sukeldati „Torusiili“ lahusesse. See katse oli vaieldamatult õpilaste lemmik ning tekitas palju elevust ja mõnes ka grammikese hirmu.
Kolmandas katses kasutati söögisoodat (naatriumvesinikkarbonaati), katlakivieemaldit „Sanit-M“ ja punasest kapsast valmistatud pH-indikaatorit. Kõigepealt tehti kindlaks, et söögisooda on kergelt aluseline ning uuriti, kuidas muutus segu värv ning ka keskkond happelise pH-ga katlakivieemaldi lisamisel.

Rakett69
Rakett69 õpitoas said õpilased seekord proovile panna oma teadmised potentsiaalsest ja kineetilisest energiast ning selle muundumisest. Ehitati käepärastest vahenditest masin, mis lennutaks laskemoona võimalikult kaugele. Tehti plaane, järgiti abijooniseid, saadi valesti aru, tehti ümber, vaieldi ning lõpuks oli igal meeskonnal võistlustulle minekuks kaks masinat. Kõik võistkonnad olid edukad ning lennutasid oma laskemoona vähemalt 20 cm kaugusele.

Robootika
Robootikas oli sellel korral ülesandeks läbida robotiga labürint. Selle käigus õpiti kasutama kaugusandurit, et tuvastada seinasid, ning güroskoopi, millega määrata, kui palju robot peab pöörama, et läbida rada ilma seinapõrgeteta. Ülesannet lahendades sai selgeks tõsiasi, et LEGO robotite andurit pole alati ka kõige täpsemad ning seetõttu peab sõidukiiruseid ja ka muid parameetreid valima varuga ja tagasihoidlikult, et andurite mõõtemääramatusest tulenevat viga saaks arvesse võtta.