Irja Loorand

Tagasiside portfoolio

Mis on tagasiside ja edasiside? Kus on see aeg ja koht, mida / millal ma seda teen?
Tavaliselt annab õpetaja õpilasele tagasisidet tunnis suuliselt. Sellele lisandub veel kehakeel, pilk, žestid. Tagasiside võib olla positiivne, kuid ka negatiivne, nii õppimise kui ka käitumise kohta.
Tagasiside võib õpetaja märkida ka õpilase töö peale kirjalikult. See on nii sõna, lause, punktide, protsentide, tähe, numbri vm kujul.
Suulist või kirjalikku tagasisidet edastab õpetaja e-kooli kaudu lapsele ja vanematele. See on õpitulemuste, saavutuste, käitumise, hoolsuse, isikuomaduste või harjumuste avaldumise kohta.
Tagasisidet annab õpetaja vastavalt oma teadmistele õpikäsitluse kohta, kooli hindamisjuhendile vastavalt, oma isiklikele tõekspidamistele tuginedes. Eesmärk saab olla nii informeerimine kui ka jõustamine, nõu andmine kui ka soovitamine. Viimaseid saab juba edasisideks liigitada.
Vist kõige toredam on edasiside andmine vahetult inimeselt inimesele. Näiteks sektsiooni juhatajale, kooliosa juhatajale ja direktorile pärast töövarjupäeva teises koolis ja muidugi selle päeva korraldajale lapsevanemale.
Tagasisidet kolleegide vahel jagame klassi õpilaste suhtes. Näiteid saab tuua loodusklassist, aga ka muusika-, kehalise, inglise keele või koorilaulu õpetajatega kohtumistest.
Kõige vastutusrikkam on tagasiside andmine ümarlaual. Seda saab anda vaid kord aastas. Kahjuks jõudsime viimati 45 minuti jooksul kõnelda kolmest kõige erilisemast lapsest. Olin ette valmistanud kõigi laste lookesed.
Vajadus on ka neist rääkida, kes oma käitumisega silma ei paista. Selle kinnituseks on tagasiside õpetajatelt, kes minu endiste õpilastega vanemates klassides edasi töötavad. Mida varem probleeme märkame ja tegutseme, seda suurem võimalus on tulevikus ühtteist ära hoida. Vähemalt selline lootus õpetajal ikka on.
Hetkel ei ole päevakorral tagasiside lapsevanematele arenguvestlustel. Lihtsalt need vestlused on tehtud. 1.klassis on vestlus kõigepealt tutvumiseks perega ja terve aasta on tutvumine lapsega, kes tema on, mida tema oskab, kuidas õpib, mismoodi reageerib.
Uuel aastal, kui hakkame õppima seda materjali, mida suuremas osas lasteaias ja eelkoolis käsitletud ei ole, ilmnevad olemasolevad õpioskused ja need lapsed, kellele tuleb tasapisi õpetada, kuidas oleks vaja käituda ja olla, et õppimiseks antud aega otstarbekalt kasutada.
Kuna aasta läheneb lõpule, siis seisab ees oma õpilastelt tagasiside võtmine, kuidas aasta on läinud. Olen kasutanud lause lõpetamist: Õp … , tahan Sulle öelda, et… Lapsed on kirjutanud tagasisidet ka soovituse vormis: Järgmisele … . klassile soovitan …
Kõige ajamahukam on tagasiside kogumine ja andmine õpinguraamatusse hinnangute kirjutamiseks. Enamasti teen seda töövälisel ajal. Pärast tunde ja vabade tundide ajal koolis on pikema tagasiside kirjutamine mõeldamatugi.
Teinekord, kui on vaja kolleegide abi, saan mõned märkamised siiski ka tööajal tehtud. Kirjeldan olukorda ja sõnastust kolleegile, kes siis omalt poolt lisab või maha võtab üleliigse.
Olen enamasti kogenud, et tagasiside innustab ja annab tiivad. Üks täiskasvanu on väljendanud oma solvumist. Ma siiski mõtlen, et jäädes ausaks, mõistab ka see õrn hingeke, et senised mõttemustrid ja käitumisviisid on olukorra esile kutsunud ja nüüd jääb vaid jõuda koostöö tasandile. Siin vist olekski kohane luua paar stsenaariumi, nö edasi sidestada, mis muutub, kui osapooled oma käitumist muudavad, või siis mõelda, mis saab siis, kui me jätkame vanaviisi.