Herbaariumi tegemine

Mine õue, korja mõni tore taim, kuivata see ära ja kleebi paberile.
Nüüd on järgmine küsimus, miks sa seda teha tahad. Kas selleks, et jäädvustada taime ilu, teda tundma õppida või alustada oma isikliku herbaariumi loomist? Sellest sõltub, kuidas edasi toimetada.
Algatuseks väike selgitus, mis see herbaarium üldse on.

Klassikaline herbaarium

Ladinakeelne sõna herba tähendab „rohtu“. Kitsamas mõistes on herbaarium kuivatatud ja pressitud ning kindlate andmetega varustatud taimekogu. Herbaarium koosneb herbaarlehtedest. Varased herbaariumid meenutasid taimeraamatuid, kus lehtedele oli kleebitud mitmesuguseid taimi. Raamatukujuline herbaarium oli moes kuni 18. sajandini. Edasi hakati üha enam kasutama lahtisi lehti.
Kuivatatud taimi saab säilitada lõpmata kaua, kui neid targalt hoida. Maailmas vanimad herbaariuminäidised on kogutud 16. sajandil ning pole märgata, et taimed hakkaksid iseenensest tolmuks pudenema.*

*Kukk, T 2015. “Herbaariumi käsiraamat“. Hea Lugu

Õpetaja Silja herbaariumi lugu

   

  

“Selliseid  herbaarlehti pidime Tartu Ülikooli 1. kursuse botaanika suvepraktikumi ajal tegema vähemalt sada tükki. Tolleaegset kogu on tore lehitseda ka praegu. Alles on värvid ja isegi lõhn, kui fantaasia pisut appi võtta.
Samas ei pea iga kuivatatud taim olema teaduse käsutuses. Taimede herbariseerimine on võimalus neid lähemalt tundma õppida millal iganes, sest kuivatatud lilleõit saab uurida ka pimedal novembriõhtul. Mis sellest, et aja jooksul taimed koltuvad ning muutuvad kuivades jäigaks, karakter jääb ikkagi alles.
Hoopis teine roll on raamatu vahel kuivatatud õiel või lehel, mis meenutab mõnda värvikat lugu. Mõnikord köidab taim puhtalt oma iluga, graafilise joonega, miniatuursete detailide ja mustrite rohkuse ning harmooniaga … lõputu loomingu väljendusena.
Herbariseeritud taimed võimaldavad taaskohtumist ning taasavastamist.”

Sinu herbaarium

Nüüd oleme alguse juures tagasi. Kui soovid alustada oma isikliku herbaariumi koostamist, siis:

• Mine õue ja korja mõni tore taim.
  Kui soovid taime täpsemalt  tundma õppida, siis korja taim nii, et tal oleks õis, vars, juur ja leht ning märgi ära taime leiukoht GPS-i abil.

Kui lihtsalt ilu pärast, siis korja loominguliselt.

• Kuivata taim võimalikult kiiresti ja tugeva pressi all.

Kõige lihtsamalt saab seda teha nii, et paned taime ajalehtede vahele ja kuhjad peale hunniku raamatuid. Ajalehti on vaja vahetada esimesel päeval mitu korda ja edasi vähemalt korra päevas, kuni taim on täielikult ära kuivanud.

Innustunud tegijatele soovitame hankida või valmistada endale taimepress. Kõige lihtsam press on selline:

Õpetaja Silja kasutab sellist pressi:

• Kui oled oma taime hoolega pressinud ja kuivatanud, siis võiks see välja näha umbes selline.

• Nüüd otsusta, mida sa soovid taimega edasi teha?
  
  Loominguline kompositsioon.

Leia sobiv aluspaber ning paiguta taimed nagu soovid. Näiteks nii:

Kinnita taimed klassikaliselt, paberiribade …

… või niidi ja nõela abil

 

Seda tee nii:

Lõpuks näeb herbaarlehe tagumine pool välja selline:

Klassikaline herbaarium.

Siin on peamine tähelepanu taimede tundmaõppimisel.

Võta A4 või A3 suurusega tugevam aluspaber (joonistuspaber).

Kinnita taim keset lehte nii, et kõik taime osad oleksid võimalikult hästi vaadeldavad.

Jäta nurka ruumi etiketi* jaoks.

*Etiketil peab olema kirjas taime eesti ja ladina keelne nimetus, kogumise aeg ja koht (GPS koordinaadid), koosluse kirjeldus (niit, põld, rand jne.), korjaja ja määraja nimi.

Enda herbaarlehti võid kujundada täitsa vabalt.

Lisada joonistusi ümbritsevast maastikust või “torgata” varred otsapidi potti nagu seda tegi kuulus 18. sajandi bioloog F. S. Morgenstein – https://collections.ed.ac.uk/coimbra/record/102872

Poetess Emily Dickinsoni ülikaunis herbaarium –https://www.brainpickings.org/2017/05/23/emily-dickinson-herbarium/?fbclid=IwAR3_UuiKiJJbdnQvlhy5UvRJxa0aS-Kqq7KQwt1_xjrdu6kQ4bjr58q-eCQ