Veeseire jätkuprojekt

„Veeseire projekti toetas
Eesti riik ja KIK”

Veeseire projekti raames mõõtsid 8. klasside õpilased Tallinna lahe vee omadusi ja uurisid, kuidas võiks kliimamuutused Tallinna lahe vee omadusi mõjutada. Projekt algas 2024. aasta talvel ja lõppes 2024. aasta kevadel.

Projekti käigus omandasid õpilased erinevaid teoreetilisi teadmisi ja said praktilisi kogemusi.

Loeng: Mereseire ja keskkonnakaitse loeng (15.02.24)

Rohetehnoloogia projekti toel külastas meid merebioloogia spetsialist Natalja Kolesova. Natalja töötab Tallinna Tehnikaülikooli meresüsteemide instituudis ja tegeleb põhjaelustiku uurimisega ning keskkonnamõjude hindamisega, täpsemalt bioindikatsiooni valdkonnaga. Üheks ohtlike ainete geneetilise mõju bioindikaatoriks kirpvähk Monoporeia affins. Pisikesi kirpvähilisi õnnestus õpilastel ka läbi stereomikroskoobi vaadelda.
Õpilased said ülevaate: milliseid näitajaid mõõdetakse; milliseid vahendeid kasutatakse; põhjaloomastikust ja -taimestikust; seireandmete rakendamisest; ohustatud liikidest ja Läänemere kaitsest.

Pasco digitaalsete andurite töötuba (15.02.24)

Rohetehnoloogia projekti raames alustavad kaheksandikud koolimaja juures oleva Tallinna lahe seiret. Selleks tuleb neil kasutada erinevad Pasco andureid. Õpilased katsetasid töötoas, kuidas erinevaid andureid kasutada. Mõõdeti erinevate vedelike temperatuuri, pH-d, soolsust, hägusust ning hapniku- ja süsihappegaasi sisaldust. Põnevuse lisamiseks said õpilased panna ennast kriminalisti rolli ja lahendada andurite abil kaks müsteeriumi.

Veeseire loeng (04.04.24)

Loengus said õpilased eelinfot Kopli lahe seireks. Meile tulid appi Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi teadlased Kaire Toming ja Ele Vahtmäe, kes andsid ülevaate mõõdetavatest parameetritest ning nende tõlgendamisest. Loeng lõppev väikese enesekontrolli võimaldava testiga.

Veeseire Kopli lahes (04.04.24)

Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi teadlased Kaire Toming ja Ele Vahtmäe ning õpetajad Silja, Kadi ja Kristel

Praktilise töö eesmärgiks oli määrata Kopli lahe varakevadine veetemperatuur, pH, soolsus, hägusus ning O2 ja CO2 sisaldus. Kirjeldada põhjasubstraati (liiv, kruus, kivid, taimed) ning võrdluseks määrata õhust O2 ja CO2 ning kraaniveest CO2, O2, pH, temp.
Töö käigus tuli julgematel õpilastel selga ajada pinnaltpääste ülikond ning sügavamal vees veeproovide järel käia või ujuda, teised rühmakaaslased võtsid samaaegselt veeproove madalast veest. Veeproovide analüüsimiseks olid meil kasutada Pasco juhtmevabad andurid (temperatuuri-, pH-, elektrijuhtivuse-, hägususe-, hapniku- ja süsihappegaasi andur) ning õpilaste kooli iPadidesse laetud Sparkvue äpp. Kogutud andmed protokolliti. Kokku valmis kümme uurimisprotokolli. Noored teadlased jätkavad kogutud andmete analüüsimist ning teevad kokkuvõtteid.

Veeseire projekti kokkuvõttev rühmatöö (13.04.23)

Mereseire projekti raames kogutud andmed ja nende analüüs esitati iga rühma poolt valitud viisil (esitlus, video, miniuurimus vms). Algsed kümme rühma jagunesid väiksemateks rühmadeks. Iga rühm esitas oma töö eraldiseisva projektina. Kokku valmis 31 eriilmelist lõputööd.